101aastasena lahkus Raeküla esimene aukodanik

Copy
90aastane Johanna Grauverk enda näituse avamisel 2013. aastal.
90aastane Johanna Grauverk enda näituse avamisel 2013. aastal. Foto: Urmas Luik

Pühapäeval katkes aprillis 101. sünnipäeva tähistanud Johanna Grauvergi maine teekond. 2019. aastal pälvis poetess ja luuletaja Raeküla esimese aukodaniku tiitli.

Täna jäeti Pärnu Saalemi vabakoguduses hüvasti Johanna Grauvergiga, kes sündis 5. aprillil 1923 Tallinnas Nõmmel ja kolis aastasena perega Pärnusse Raekülla.

Raeküla, kus ta lapsena esimesed salmid kirjutas, oli talle lapsepõlvemaana südames armas kogu elu.

Grauverk õppis Raeküla, Ülejõe ja Sauga algkoolis, lõpetas Karja tänaval asunud Pärnu V algkooli ja Pärnu kaubanduskeskkooli.

Edasi õppis ta Tallinna õpetajate seminaris, kus 1944. aastal lõpetas kolmanda kursuse. Sõja tõttu läks elu pealinnas ohtlikuks ja pärast märtsipommitamist otsustas ta tagasi Pärnusse kolida.

Tragi naine leidis tööd Raeküla kodukooli algklassiõpetajana, paraku ei meeldinud nõukogude juhtkonnale, et noor õpetaja käis kirikus. Veel aasta õpetas Grauverk Rääma koolis, kus ta samuti kutsuti vaibale oma põhimõtete kohta aru andma. Ta otsustas õpetajaameti maha panna ja asus tööle Pärnu-Vändra linnukasvatuse ühistu sekretärina, hiljem ETKVLi tööstuskombinaadi Vikero raamatupidajana.

Lilled olid Johanna Grauverki üks lemmikuid maalimisobjekte.
Lilled olid Johanna Grauverki üks lemmikuid maalimisobjekte. Foto: Urmas Luik

Arvude ja aruannete maailma aitasid tasakaalustada maalimine ja luuletamine. Oma esimeseks joonistamisõpetajaks pidas Grauverk vanemat venda, kes väikeõe imestuseks suutis peast portreid joonistada. Kunstikoolis Grauverk ei käinud, ent läbis kaugõppes kaheaastased riikliku kunstimuuseumi kujutava kunsti kursused Tartus.

Kunstniku maalidelt leiab nii Pärnu jahisadama kui kodukandi mere- ja jõevaateid. Üle kõige meeldis talle aga maalida loodust, lilli ja taimi. Grauverk on loonud ühtekokku üle 300 eri tehnikas teose. 1947. aastast osales ta Pärnu kunstiklubis, mille näitustel on ta üles astunud eri tehnikates natüürmortide, portreede ja maastikega.

Johanna Grauverk pidas oma maale pildistamisel olulisemaks kui iseennast.
Johanna Grauverk pidas oma maale pildistamisel olulisemaks kui iseennast. Foto: Urmas Luik

​Viimasel aastakümnendil kõrges eas naine enam ei maalinud, sest arveametniku töö oli rikkunud nägemise. Küll võttis ta osa kunstiklubi kokkusaamistest ja ühisnäitustest. 

Veel tunamullu avati Johanna Grauvergi loodusmaalide näitus "Kaunid paigad Pärnus ja Pärnumaal" Leedu väikelinna Vievise kultuurimajas, kust see rändas veel mitme riigi kunstisõprade ette.

Koolieast saati sahtlisse kirjutanud Grauvergi teine kirg oli luuletamine. Ta kuulus Pärnu suleklubisse, tema värsse on avaldatud nii kogumikes kui autorikogu “Looja loomingu lättel” neljas köites. Paljud tema värsid on heliloojad viisistanud.

Grauverk kirjutas loodusest, armastusest, kõigest elavast, Jumalast. Paljud luuletused pühendas ta emale, kes samuti elas 101aastaseks.

Aastakümneid kuulus Grauverk Pärnu evangeeliumi kristlaste Saalemi kogudusse, kus reedel ka temaga hüvasti jäeti.

Märksõnad

Tagasi üles