Halinga rohegaasijaama ehitavad sakslased

Halinga lüpsikarja ja noorloomade arv ulatub üle 3000 ning haritava maa suurus 3700 hektarini. Foto: Infotar

Infortari gruppi kuuluv, Eesti üks suuremaid piimandusettevõtteid Halinga OÜ alustab 13,3 miljonit eurot maksva rohegaasijaama ehitamist Pärnumaale. Loomasõnnikust ja biojäätmetest kodumaist gaasi tootva jaama projekteerib ja ehitab Saksamaa ettevõte ning see valmib 2026. aasta kevadel.

"Tänapäevane põllumajandus toimib koos ringmajanduse ja taastuvenergeetika projektidega, Infortaril on nendes valdkondades pikaaegne kogemus ja ettevõte jätkab kodumaisesse rohegaasi investeerimist," märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

"Rohegaasijaam tähendab Halingale keskkonnaeesmärkide täitmist, see vähendab meie piimatootmise ökoloogilist jalajälge tunduvalt. Gaasijaam loob piirkonda uusi teadmisi nõudvaid töökohti ja seda sektoris, kus seni pole vajadust olnud," lausus Halinga juhataja Raul Peetson.

Pärnumaal Langerma külas asuva nelja kääritiga gaasijaama projekteerib ja ehitab Saksamaa suurim rohegaasitootja EnviTec Anlagenbau GmbH & Co KG. Projekti rahastab Euroopa Liit taasterahastust NextGenerationEU ja ehitustööd on plaanis lõpetada 2026. aasta kevadeks. Projekti koguhind ulatub 13,3 miljoni euroni, millest viis miljonit moodustab KIKi toetus. 

Infortar on koos partneritega investeerinud rohegaasijaamadesse ligikaudu 30 miljonit eurot ning käivitanud gaasitootmise Järvamaal Oisus, Tartumaal Ilmatsalus ja Lääne-Virumaal Vinnis. Needki on tarninud EnviTec. 

Halinga juhataja Raul Peetsoni sõnutsi vähendab rohegaasijaam piimatootmise ökoloogilist jalajälge. Foto: Mailiis Ollino

Rohegaasi suuremad kliendid on praegu Tartu, Rakvere ja Pärnu ühistranspordiettevõtted, rohegaasi saab mootorikütusena osta gaasitanklatest üle Eesti. Eesti Biogaas OÜ ja EnviTeci koostööle on nüüdseks Eesti transpordi sektorisse jõudnud 430 gigavatt-tundi kodumaist biometaani.

Biogaasi toodetakse peamiselt biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest. Biogaasi lisatöötlemisel ja puhastamisel tekib maagaasiga sarnase kütteväärtusega biometaan ehk rohegaas. Biometaan on kõige puhtam ja tahmavabam kütus, mida on võimalik transpordis kasutada, biometaani põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru.

Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest annab toota 200 kilogrammi rohegaasi, millega saab sõita 5000 kilomeetrit.

Rohegaasijaama käärimisprotsessi jääk ehk digestaat toimetatakse hoidlasse ehk laguuni ja sealt edasi põllule. Digestaat on kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani.

Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest annab toota 200 kilogrammi rohegaasi, millega saab sõita 5000 kilomeetrit. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kilogrammi biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 kilomeetrit.

Halinga OÜ annab tööd üle 70 inimesele. Halinga lüpsikarja ja noorloomade arv ulatub üle 3000 ning haritava maa suurus 3700 hektarini. Infortar omandas Halinga 51protsendise osaluse tänavu kevadel.