Viimase aja tuleõnnetuste märksõna on elekter, mullu tõstis pead uus süüdlanegi

Pärnus Lembitu tänaval hukkus aprilli viimasel päeval tulekahjus vanem mees. Foto: Urmas Luik

Kui tunamullu oli Pärnumaal tulekahjude puhkemise märksõna küttesüsteem, siis eelmisel aastal põhjustas enim põlenguid  elekter.

Nii selgub Lääne päästekeskuse eelmise aasta tulekahjustatistika analüüsist.

Lääne päästekeskuse tulekahjude menetleja Raido Metsa sõnutsi oli ligemale kolmandik eluhoone põlengutest seotud elektripaigaldiste või -seadmete rikkega.

“Elektriseadmetest põles mitu külmkappi, soojapuhur, boiler, televiisor,” loetles Mets. “Elektripaigaldiste puhul on märksõnadeks harukarbid, elektrikilbid ja amortisatsioon.”

Eluhoone tulekahjude põhjusena järgneb 29 protsendiga eri laadi hooletus.

“Tavapäraselt on enim hooletust lahtise tulega, sinna hulka käib suitsetamine, kuid viiel korral oli hooletus seotud kütteseadmete kasutamisega, mille puhul levinuim oli, et koldest välja kukkunud osakesed süütasid koldeesise,” nimetas tulekahjude menetleja.

Pärnumaal oli mullu 49 hoonetulekahju, millest 34 olid seotud eluhoonetega.

Hoonetulekahjude koguarv on Pärnumaal võrreldes üle-eelmise aastaga vähenenud 16 võrra. Eluhoonetes puhkenud põlengute arv kahanes aastaga viie võrra.

Hoonepõlengutes sai Pärnumaal eelmisel aastal vigastada viis ja hukkus kaks inimest.