Liitiumioonakudest on viimasel ajal saanud alguse mitu suurt tulekahju

Tammistes Saialille tänaval akupatareidest alguse saanud tulekahjus muutus maja elamiskõlbmatuks. Foto: Mailiis Ollino

Poolteist nädalat tagasi Tori vallas Tammistes Saialille tänaval põlengus elamiskõlbmatuks muutunud maja oleks võinud tuleroaks sattumisest pääseda, kui hoonele paigaldatud päikesepaneelide ja liitiumioonakude süsteem olnuks turvaline ja spetsialistide kontrollitud.

Põlenud hoone omanik Vjatšeslav tunnistas põlengupaigas, et oli päikesepaneelid, inverteri ja akupatareid paigaldanud ise ja oma teadmiste najal, ent ilmselt osutusid garaaži paigaldatud Hiina päritolu akud ebakvaliteetseks, sest just nendest sai alguse tulekahju, milles kogu elamine maha põles. “Need [liitiumakud] on varemgi süttinud ja plahvatanud,” oli ta põlengu tekkepõhjuses kindel juba enne seda, kui päästeameti menetlejad olid seda kinnitanud.

Mullu augustis põles Häädemeeste vallas Reiu külas elektrijalgratta akust alguse saanud tulekahjus maha hobusetall.

Lääne päästekeskuse tulekahjude menetleja Raido Metsa sõnade kohaselt on liitiumioonakudega seotud tulekahjud viimastel aastatel sagenenud ja nende tekkepõhjuste peamised märksõnad on usaldusväärsus, korrashoid ja ohutuse jälgimine.

“Viimased tulekahjud on näidanud, et tihti muretsetakse rahalistel kaalutlustel odavam, aga paraku ka ohtlikum lahendus. Kasutatakse kasutuselt eemaldatud või ise liitiumioonaku elementidest tehtud akusid,” selgitas Mets, kuidas akudest alguse saanud põlengutel on sageli mitu ühist nimetajat.

Metsa jutu järgi kasutavad tootjad eri kaitsemehhanisme, mis jälgivad näiteks iga akuelemendi pinget, voolu ja temperatuuri. “Osal seadmetel on turvafunktsioon, mis ühendab kõrvalekallete, näiteks lühise või ülekuumenemise korral seadme kaitseks aku lahti. Kõigil seadmetel neid ei ole ja iga kaitsemehhanism ei ole ka absoluutne – alati jääb oht, millega tuleb arvestada.”