:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115726t1h6c0e.jpg)
/nginx/o/2025/06/22/16946382t1hf24f.jpg)
Pühapäeval, poolteist tundi enne võidupüha paraadi proovi algust, istusid valges ERR-i ülekandejaamas režissöör Sebastian Koljak ja juhtoperaator Andrus Rebane ning tegid viimaseid muudatusi kaameraplaanides. Seda kõike selleks, et võidupüha paraadist tuleks võimalikult ilus otseülekanne.
Võidupüha paraadi ülekande ettevalmistamine algab sisuliselt pärast seda, kui vabariigi aastapäev läbi saab. Rebase sõnul algab taustal töö, sest erinevaid osapooli, kellega ürituse toimumise eel kokkuleppeid tuleb sõlmida, on palju. Alates presidendi kantseleist kuni erinevate julgeolekuasutusteni. Mullu vaatas Kantar Emori andmetel võidupüha paraadi 89 000 inimest.
Juhtoperaatori ülesandeks on olla vahelüli režissööri, operaatorite ja tehnikute vahel. Reeglina istuvad režissöör ja juhtoperaator koos laua taha ning mõtlevad välja kaamerate asukohad ja kuidas telepilt võiks ilus välja näha, mis objektiive kasutada.
Kui Rebane on paraadidel vana kala, siis Koljakile on see paraadil debüüdiks. Sellest, et temal tuleb sellisel üritusel telepildi lavastajaks hakata, sai ta teada veidi enam kui nädal tagasi. Tal tuli astuda Tarvo Mölderi saabastesse, kes oli juba koostanud esialgsed kaameraplaanid.
/nginx/o/2025/06/22/16946383t1haf97.jpg)
Režissöör pole Pärnus sage külaline, satub mõned korrad suve jooksul, mistõttu esialgu kaameraplaane vaadates oli tal omajagu tegemist orienteerumisega, et kus miski asub ja mis suunast need hävitajad ikkagi tulevad. Kuna Rebane on suvisel ajal paadipärnakas, siis pöörduski Koljak juhtoperaatori poole, et ta plaanid üle vaataks.
Paraadi ülesehitus on sõltumata asukohast aasta-aastalt sama, kuid Koljak rääkis, et Pärnusse saabudes selgus, et kaamerate asukohti tuleb ikkagi veidi kohandada. Viimati tehti suvepealinnas paraadi kuraditosin aastat tagasi. Võrreldes selle ajaga on kaamerad muutunud paremaks ja drooni polnud, mis pakuvad mitmekesisemaid võimalusi ülekande tegemiseks. "Presidendi tulekut ei olnud toona nii pikalt võimalik üles võtta kui praegu," tõi ta näite.
Suvepealinna paraadi telepilt jõuab kohale üheksa kaamera ja drooni abil. Otseülekande ajal on bussis kümmekond inimest. Lisaks on platsil kümme operaatorit ja helimehed, kes jooksevad kaameratega kaasas mikrofonipoomi käes, et saaks kätte heli. Kokku on tunni ja 15 minuti pikkuse ülekandega seotud 30 inimest.
/nginx/o/2025/06/22/16946384t1hed0c.jpg)
Koljak tõi võrdluse, et väga suurtel ja pikkadel ülekannetel, nagu näiteks laulupidu, on telepildi tootmise taga enam kui kaks korda rohkem inimesi.
Juhtoperaator käib operaatorite juurest enne ülekande algust läbi ja räägib üle põhiasjad, millega tuleb arvestada. Ülekandebussis on hunnik ekraane, millel omakorda on väiksemates akendes erinevatest kaameratest pärit pildid. Koljak vaatab pilte ja siis otsustab, milline kaamera parasjagu eetrisse läheb. "Teed valiku, mis parasjagu vaja on ja mis ilus välja näeb," selgitas ta.
Rebase sõnul on kindlad elemendid, mida peab kaameratega kinni püüdma: presidendi tulek, Kaitseliidu juhataja tervitus, kõned ja ringkäik, mille president teeb, oleks erinevate nurkade alt kajastatud. Lõpuks ka see, kuidas kogu paraad VIP-tribüüni eest läbi sõidab.
Palju on ka erinevaid pisinüansse, mida enne ülekande tegemist on oluline teada. Näiteks kust suunast tuleb president ja hävitajad. Rebase sõnul oleks nende vaatest ideaalne olnud, et lennukid tulevad mööda Pikka tänavat, kuid sealt kaudu õhusõidukitele ei sobinud, vaid tulevad Tallinna maantee suunast. "Me teame valmis olla, et pildis võimalikult hästi kajastada," selgitas juhtoperaator.
Endla teatri juures on ERR-i ülekandejaam üsna palju olnud, seetõttu teavad nad juba, kust saada voolu. Samas päev enne ülekannet selgus alles see, kuhu pannakse kommentaatorid, et nad näeksid nii ülekandepilti kui ka reaalselt paraadil toimuvat. Rebasel oli mõte, et Endla ärklisaali aknast avaneb vaade otse paraadile ja see oleks hea koht. Pärnusse saabudes selgus aga, et sammassaali akna ette on pandud hiigelsuur sinimustvalge lipp ja see asub sinise taga. "Arutasime hommikul Andres Kuusega, et nägusid ei tunne, kuid masinad tunneb ära," märkis Rebane. "Must võiks olla, siis oleks kõige parem, käisime valget ka vaatamas, siis ei näe üldse midagi."
Arutasime hommikul Andres Kuusega, et nägusid ei tunne, kuid masinad tunneb ära.
Andrus Rebane, ERRi juhtoperaator
/nginx/o/2025/06/22/16946387t1h8323.jpg)
Otseülekandeid tehes tuleb ikka ootamatusi ette. Rebane märkis, et enamik õnnestub selliselt päästa, et televaataja ei pruugi arugi saada, kui miskit nihu on läinud. Ta meenutas üht kontserdi otseülekannet, kui nad voolu võtsid ühes pargis asunud kilbist.
Nad hakkasid juba eetrisse minema ja kogu ülekandejaamast kadus vool ära. UPSid, mis sellises olukorras aitavad, läksid küll tööle, kuid need kestavad vaid teatud aja ja ei oleks tervet ülekannet vastu pidanud. Selgus, et üks elektrik oli jalutanud kilbist mööda, vaadanud, et keegi võtab sealt elektrit, ja tõmmanud lihtsalt juhtme välja.
Viperusi võib tekkida näiteks juhtmevabalt telepilti edastavate kaameratega, eriti kui läheduses on puid. Sel paraadil on kasutuses kaks juhtmevaba kaamerat, mille jaoks on kasutuses kolm antenni. Enne proovi algust käisid Rebane ja Koljak kontrollimas, et pilt ilusti neist läbi tuleks. Signaalikatked juhtmevabade kaameratega ikka juhtub ja nende tekkepõhjused pole alati teada, sest mõjutajaid võib olla palju.
Rebane meenutas, et viimane paraad oli väga vihmase ilmaga. Sellisel puhul tuleb kaamerad kõik katta, et need märjaks ei saaks. Hetkedel, mil kaamera eetrisse pilti ei edasta, peab operaator kiiresti objektiivi klaasi vihmapiiskadest puhtaks tegema. Nüüdseks on eestlased välja mõelnud teletegijatele kasuliku vidina, mis suudab ise vihmapiisad objektiivilt ära puhastada. Objektiivi peal on klaas, mis liigub hästi kiiresti ja tsentrifugaaljõuga lennutab need piisad minema. Seda kasutati viimasel Eesti jalgpallikoondise mängul Norraga. Koljak rääkis, et see puhastamine käib nii kiiresti, et pole arusaadagi, kui tiivik selle puhtaks teeb.
/nginx/o/2025/06/22/16946385t1hd451.jpg)
Kolm tundi vältava paraadi peaproovi ajal vaatavad Rebane ja Koljak kaamerate pildid üle, et näha, kas tekib veel mingisuguseid mõtteid, kuidas pilt oleks veelgi parem.
Režiipuldil olev nuppude arv võtab võõral inimesel silmade eest kirjuks. Paraadi ülekande kaamerate pildi valik mahub mugavalt kahe käe sõrmede alla niimoodi ära, et otseselt pole vaja jälgida, mis numbrile vajutad. Koljak märkis, et tema rekord on režissööri assistendina vajutada vastavalt korraldustele Otepää laskesuusatamise MK-etappi ülekandes 51 kaamera telepilti. Ta võrdles seda olukorda klaverimänguga, kus on klahve rohkem kui sõrmi.
Eetri ajal võid olla pabinas, kuid see ei aita sind, pigem teeb hullemaks, kuna mind kuulab 30 inimest.
Sebastian Koljak, ERRi režissöör
Pigem meeldibki Koljakile ise vajutada nuppe, eriti spordiülekannete puhul, sest siis on viide võimalikult minimaalne. "Kui ütled üheksas kaamera valmis ja üheksas eetrisse, siis võib plaan juba möödas olla," selgitas ta.
Kuna Koljakil on esimest korda paraadi ajal režiipuldi taga istuda, siis ta tunnistas, et väike närv on ikkagi sees. "Iga kord, kui miski asi on esmakordne, siis liblikad on kõhus, aga kui oleme eetris, siis see kaob ära," lausus ta. "Eetri ajal võid olla pabinas, kuid see ei aita sind, pigem teeb hullemaks, kuna mind kuulab 30 inimest." Koljak tõi võrdluse, et kui pataljoni juht on ebalev, siis ka pataljon ise pole eriti enesekindel.
Nii Rebane kui Koljak kinnitavad, et paraadi ülekande tegemine on auasi. Koljak märkiski, et ärevus pole seotud sellega, kas valida õige kaamerapilt, vaid selles, et tehakse tähtsat asja.
