Pärnut töövisiidiga väisanud kaitseminister Jaak Aaviksoo kõneles Koidula gümnaasiumis, Sütevaka humanitaargümnaasiumis ja Pärnu kolledþis, tutvus Kaitseliidu lasketiiruga ning vahetas mõtteid kaitseliitlastega.
Jaak Aaviksoo: Kaitse-eelarvet ei saa kärpida kogu aeg
19. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo,
Pärnuski tegijana tuntud suurärimees Rein Kilk ütles hiljuti raadios, et Eesti vajab spetsialistide ehk tehnokraatide valitsust. Selle loogika järgi ei peaks kaitseministeeriumi juhtima mitte akadeemik, vaid kindral. Mida teie sellest arvate?
Eks ihalus spetsialistide valitsuse järele ole samasugune kui valgustatud tsaari ihalus. Aeg-ajalt, kui demokraatia kipub olema vastuoluline, tekib kujutus, et kuskilt võib dþinni pudelist välja tõmmata. Arvan, et poliitiku amet on samuti professionaalne ja nõuab kompetentsi. Haridusminister ei pea olema peaõpetaja ja kaitseminister marssal, vaid pigem siiski rahva esindaja, kes esindab ühiskonna laiemaid huve, mitte tehnokraatlikke eelistusi.
Teid on kirjeldatud kui ühte kirglikumat võitlejat oma ministeeriumi eelarve eest. Kas pärast kärpeid on kaitseministeeriumil veel midagi, millega liputada, või on kogu saba võetud?
Klassikaline väide ütleb, et igas firmas, ettevõttes, organisatsioonis saab kümme protsenti alati kokku hoida, ilma et organisatsioon oluliselt kannataks. Tõsi, seda ei saa teha rohkem kui kümme korda järjest. Alati on võimalik veel peale kümne protsendi kokku hoida, kuid küsimus on hinnas. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on meil arusaam praegusest majandusolukorrast ja meie kärbe on tõenäoliselt suurem kui ühelgi teisel ministeeriumil. Loodan, et teistel ministeeriumidel on arusaamine, et pikaajalises plaanis pole võimalik kaitse-eelarvest kogu aeg kärpeid teha, tuleb hoida kinni lubadustest, mis antud nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Kaks protsenti pole see, mis riigi kraavi ajaks, kuid on piisav, et oma elementaarsete huvide eest seista, ja selle juurde peaksime jääma.
Mis õnnestus kärbete eest päästa?
Ma ei ütleks, et päästa. Päris selge on, et kärbete olulisel suurenemisel oleksime pidanud edasi lükkama või koguni ära jätma Ämari lennuvälja ehituse. See lennuväli, mille ehitamise vastu on ainsana peale sotside protestinud Vene saatkond, on kindlasti objekt, mille kahtluse alla seadmine ei ole vastutustundlik.
Kas oli hankeid, mida olnuks väga vaja teha, kuid nüüd tuli ära jätta?
Kümneaastane arengukava on vajalikud hanked ette näinud. Peaaegu pool tänavuseks kavandatud hangetest lükkasime edasi järgmisse või ülejärgmisse aastasse. Kaitsealased hanked pole kunagi üheaastased projektid, sõlmitud lepingutega on meil kaetud ligikaudu kolmandik selle aasta eelarvest ehk teisisõnu kaks kolmandikku on võimalik kokku hoida, kui mitte midagi ei tee. Jooksvad laskemoonahanked tuleb siiski teha, on kulutusi, millest ei pääse.
Tulite äsja Iraagist. Kuidas hakkab nüüd välja nägema Eesti rahvusvaheline kaitsealane koostöö? Kas panustatakse rohkem missioonile Afganistanis?
Eesti pole väikeriik, vaid väga väike riik, ja meie suutlikkus operatsioonides osaleda on piiratud. Afganistani stabiliseerimine on väga oluline – see on tasakaalu loomine kogu regioonis, julgeolekuvaakum seal oleks vastutustundetu. Eelseisvaks 10-20 aastaks on tähelepanu kindlasti Afganistanis.
Miks nii kaua? Endises Jugoslaavias ollakse juba 15 aastat ja see on arenenud Euroopa riik võrreldes Afganistaniga. Julgeoleku ülesehitamise operatsioonid on väga aeganõudvad.