Kastna külaselts korraldab “Tuulise ranna” filmipäeva

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külamajja on jõudnud projektiga “Talveks tuppa” muretsetud sportimistarbed, mida kohalikud lahti pakivad.
Külamajja on jõudnud projektiga “Talveks tuppa” muretsetud sportimistarbed, mida kohalikud lahti pakivad. Foto: Urmas Luik

Kastna kunagises rahvamajas uudistavad suvevaheajalised sporditarbeid, mis äsja toodud kastidest lahti pakituna tuleb paika sättida, et halva ilmaga jätkuks katusealust tegevust.

Vanast varest külaseltsi algatusel remonditud maja kirikupoolses otsas on puupingid ja siit-sealt saadud lauad asendunud mugava seljatoega toolide ja ühte nägu laudadega. Nende ümber kogunenud ja viiendat tegevusaastat käiva MTÜ Kastna Külaseltsi liikmed Piret Volgerad, Karin Miidu, Maimu Juhkam ja Helju Volgerad lappavad albumeid ühisürituste piltidega ja arutavad, kuidas juuli viimasel laupäeval toimuva filmiteemalise külapäeva ettevalmistamine läheb.

Tuntumaid Kastna poolsaarel võetud Eesti mängufilme on “Tuuline rand” (1971) ja purjelaev Kaugatoma merelesaatmise stseeni meenutavad kohalikud aastakümneid hiljemgi.

Kujunenud keskus

“Me oleme väike küla, aga inimesed on aktiivsed, hea on üritusi korraldada,” märgib külaseltsi juhatuse liige Karin Miidu, pidades silmas ligemale 80 elanikuga koduküla, mis suviti on topelt rahvarohkem.

Kastna kaunis kadastikus on suvekodu paljudel loomeinimestel ja kohalike sõnutsi aitavad nad neidki. Näiteks lavastaja Priit Pedajas on esinenud külaseltsi korraldatud üritustel, kunstnik Epp Maria Kokamägi toetab kohalike ettevõtmisi oma loometööga, et selts saaks jätkata külamaja ruumide remontimist ja sisustamist.

Küla ajalooliselt kujunenud keskus jääbki kirikumõisa, kus rahvamaja kõrval olid 1970. aastani kool ja raamatukogu. Sõna otseses mõttes sarast on külaseltsi algatusel projektipõhiselt saanud korraliku katuse ja välisilmega maja. Selle taastamine oli juhatuse liikme ja külaelu arendaja Piret Volgeradi väitel hädavajalik, et kohalikel oleks, kus kokku saada ja kuhu luua piirkonna möödanikku kajastav muuseum.

Veel aastat kolm tagasi näis külaseltsi mõte mõnelegi hullumeelsena, sest hoonete ümbrus oli võssa kasvanud ja põrandad prahti täis. Talgutega ja Tõstamaa valla abiga on tavandi- ja kontserdisaaliks kujundatud 1904. aastal ehitatud Püha Arseeni apostliku õigeusu kirik, kus külapäevadel on esinenud nimekad solistidki, seekord tuleb siia Liisa Randmaa.

Külamajas on üles sätitud fotohuvilise Piret Volgeradi pildid, mille järgi on võimalik kõrvutada olnut ja olevat, olustikku ja inimesi.

“Maaelu arenguks mõeldud Leader-programmi projektist “Talveks tuppa” saime siia need asjad, mida lapsed lahti pakivad. Mõtlesime, et ei osta arvuteid, vaid sporditarbeid, et noored saaksid külamajas aega veeta, muidu istuvad bussijaamas,” mainib Miidu, mõeldes laste õhinale ja särasilmadele saadetise uudistamisel.

Ülevallalisi spordipäevi korraldatakse Kastnas kolhoosiajast jäänud ajaloolisel platsil bussijaama läheduses. Külaseltsile annetatud võrkpallivõrk pandi platsilt ühel päeval pihta, sestpeale suhtuvad kohalikud teevõõrastesse veidi kahtlustavalt.

Teejuhatust ja teavet piirkonna, vaatamisväärsuste ja rahvapärimuste kohta saab võõras külaseltsi algatusel heinakuu lõpuks kirikumõisa tee otsa pandud kaardilt, mille tegemise põhiraha kirjutati välja kohaliku omaalgatuse programmist ja lisa saadi koduvallalt.

Kaart on lisatud ka taskuformaadis trükisele “Kastna kant”, mis juhatab Kastna, Ranniku ja Rammuka külas Kapteni tammede, Kihnut silmapiiril kättenäitava vaatetorni, Kati karjamaa rändrahnude, Vaiste ohvrikivide ja Langi talu maadel õunapuumetsani.

Lood ja esemed

Külapäeval toimub heategevusloterii, millega kogutud eurod aitavad seltsi edasi, et teha teoks külamajja muuseumi rajamise mõte. Sinna saaksid koondatud nii majapidamis- kui tarbeesemed, millega praegune põlvkond ei oskaks ilmselt enam midagi teha, aga kajastatud saaksid kohalike loodki, mille täiendamine on filmiteemalise külapäeva eel seltsil käsil. Pilte ja meenutusi Aadu Hindi suurromaani “Tuuline rand” esimese osa järgi vändatud mängufilmi võtetest koguneb eeldatavasti sedajagu, et neist saab külatuppa näituse üles sättida.

Samas näidatakse päris kinolinal filmi ennast ja lapsed esitavad Maimu Juhkami juhendamisel “Tuulise ranna” filmiteemalise väikese näidendi. Nimekatest peaosalistest ootasid kastnalased kohale Leila Säälikut, kuid näitlejanna on seotud järjekordsete filmivõtetega ega saa Pärnumaale sõita.

“Minu vanatädil on alles see riidekirst, kus peal Katrin Välbe filmis sõidab, selle toome näitusele,” mainib Piret Volgerad.

Massistseeni võtteid tehti kolmel päeval, kaks enne ja üks pärast jaani. Esimesel päeval rikkus vihm hulga inimeste tuju ja osalemise, mis käis režissöör Kaljo Kiisa näpunäidete järgi. Võttepäeva eest maksti massistseenides osalenutele tollases mõistes suurt raha – kolm rubla ja masside roll oli seista Kastna rannas, hüüda hurraa ja lehvitada eesti meeste oma purjelaevale järele. Võtete järel ostis Kaugatoma ära Pärnu kalakombinaat sooviga teha sellest ujuv suvemaja, kuid peagi leiti, et filmilaev selleks ei sobi, sest seinad on hõredad ja katus ei pea vett. Nii seisis legendaarne alus aastaid mere ääres, kuni see lammutati. Teadaolevalt oli algne plaan viia Kaugatoma Ainaži (Heinaste) meremuuseumi, kuid seegi mõte ei saanud teoks.

“Need on meil kolmandad külapäevad, eelmise teema oli kolhoosiaeg,” räägib Helju Volgerad, kes oma tütre kõrval on üks kodukoha arendajaid. “Iga kord oleme valinud külakoogi, eelmisel korral oli kümmekond küpsetajat ja võitis esiemade retsepti järgi valmistatud purukook.”

Külaplats hiiglasliku puidust laua ja palkpinkide, kiige ja kohaga, kus keisergi jalgsi käib, on rajatud kiriku ja koolimaja vahele.

Koolimaja väljakistud aknasilmi katavad kiled ja uks on kinni, kuniks külaselts kosub sedavõrd, et taastada piirkonna arendamist soosivatele projektidele ja heale tahtele tuginedes seegi maja.

“Rahvamajast alustasime sellepärast, et see oli neist hoonetest kõige armetumas seisus,” põhjendab Piret Volgerad ja nimetab ridamisi hakkajaid inimesi, alustades Heindla, Aksini, Vahemäe ja Sireli perest.

MTÜ Kastna Külaselts

* Moodustatud 4. septembril 2007, külavanem on Eerika Heindla.

* Seltsi tegevus hõlmab Tõstamaa valla Kastna, Ranniku ja Rammuka küla.

* Seltsi algatusel toimuvad üle kahe aasta külapäevad. Esimene oli 2008. aastal pühendatud Kastna koolile, järgmine kolhoosiajale ja tänavune Eesti filmi 100. aastapäevale ja mängufilmi “Tuulise rand” võtetele Kastna rannas (pildil).

* Selts taastab ajaloolist Kastna kirikumõisat talgutega, projektipõhiselt on rajatud külaplats, jätkub rahvamaja kujundamine piirkonna külakeskuseks, korrastatud on kirik ja välimuse esmaabi antud koolimajale.

* Kastna kolmandad külapäevad toimuvad 28. juulil. Tavakohaselt tehakse sporti, valitakse külakook, toimub simman. Lasetele esineb kultuuriministeeriumi programmi “Teater maale” raames oma kohverteatriga Heino Seljamaa.

Andmed: Pärnu Postimees

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles