Pärnu minizoo omaniku Peeter Põldsami mobiilil tuleb suvel hulk kõnesid kodus madudega hädas inimestelt, kellele mees siis võimalusel appi tõttab.
Rästikupüüdja tuleb kartlikele appi
6. juuli 2012, 11:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja käis Põldsam Sindis, kus väike rästik oli pugenud elamu keldrisse. Õnneks oli madu üsna passiivne. “Sellega läks lihtsalt: karpi ja majast kaugemale, kus teadaolevalt peaks rästikuid rohkem elama ja ehitisi ligidal pole,” rääkis minizoo peremees. “Mõni küll imestab, miks nii palju jamada. Labidas kätte ja rahu majas. Paljud nii teevadki. Meie aga püüame verevalamiseta hakkama saada.”
Olgu kohe öeldud, et Eestis elutsevad rästikud ja nastikud on looduskaitse all ja nende hukkamine on keelatud. Samuti ei tohiks igaüks ise madusid püüda ega ümber asustada.
Kord helistas Põldsamile mees, kes suvitamiseks oli ostnud maatüki mere äärde kadakate vahele, mis on ju rästikute paradiis. Siis avastas ühtäkki selle püsielanikud ja nõudis: “Tulge ja tehke nii, et rästikud kaoks!” “Mida ma sain talle öelda? Kui rästikud ei meeldi, tuleb linna tagasi kolida,” sõnas Põldsam.
Tegelikult pole linnaski mao kohtamine haruldus, nastikut on Põldsam püüdmas käinud isegi Pärnu südalinna kohvikus.
Oma kodus madu nähes ei pruugi minema jooksmisest ja abikutsumisest piisata. “Kui tahate, et madu ikka kinni püütakse, võiks talle ämbri tagurpidi peale keerata,” soovitas Põldsam. “Olen käinud ka nii, et inimene helistas: tal on igal õhtul kell seitse ühe kindla põõsa all rästik, ja nii tõepoolest oligi.”
Mees nentis, et kuna tal omal sõidukit pole, ei saa ta iga kord helistajale kohe appi minna, kuid püüab vähemalt nõu anda. Vahel tuleb hädaline ise talle järele.
Nastik hammustas
Kogenud maokasvataja jutu järgi on paljud inimesed rääkinud, et on saanud nastikult valusalt hammustada, ja kirjeldanud, kuidas hammustuskoht on paar päeva pisut paistes olnud.
“See pole võimalik, et nastikuhammustus on valus ja koht läheb paiste. Neid on ikka rästik hammustanud,” selgitas Põldsam. “Mõnikord ei pane inimene tähele, kes hammustas, ja arvabki, et kui koht väga paiste ei läinud ja ta ära ei surnud, ju siis on tegu nastikuga. Esiteks: nastik ei hammusta, võib-olla üliharva mõni väga suur isend, ja siis ka teeb hammustus nii pisikese kriimu, et silmaga raske märgata, mingit punetust ega paistetust sellele ei järgne.”
Nii juhtubki tihti, et inimene saab rästikult hammustada ega tea seda ja kahtlustab kas nastikut või mesilast-herilast. Mõni rästikuhammustus võib suhteliselt kergesti kulgeda, mõni vajab kiiret arsti poole pöördumist.
Põldsam on kaks korda rästiku hambaid tunda saanud. Esimesel korral looduses läks nii õnnelikult, et ta ei läinud isegi arsti juurde. Teine kord minizoos, kus rästik toiduks pakutava hiire asemel tema sõrme hammustas, paistetas kogu käsivars kiiresti pakuks ja mees pidi arsti juurde minema.
Kooselu rästikuga
Tegelikult ei peaks nastikut ega isegi rästikut oma koduõuest eemale kolima. “Tean päris mitut inimest, kelle hoovis elab rästik, ja nad ei tee sellest numbrit,” sõnas Põldsam.
Rästik hammustab vaid siis, kui talle peale astuda, kätte võtta või muudmoodi torkida. Kui inimene maoga kohakuti satub, siis too ei ründa, vaid põgeneb.
“Isiklikult pean koduaias mesilasi ja herilasi rästikutest ohtlikumaks,” ütles Põldsam. “Esimestega on meil olnud surmajuhtumeid, rästikute puhul pole juba aastakümneid Euroopas selliseid juhte teada, vaid mõni juhtum Vahemere ääres, kus elavad palju suuremad ja mürgisemad rästikud kui meil. Rästikud ei tule kunagi kambakat tegema ega aja sind taga, nagu mesilased ja herilased võivad teha.”
Kui aga keegi saab rästikult hammustada, pole paanikaks põhjust. “Sa ei hakka surema, ole rahulik ja kutsu kiirabi või lase end arsti juurde viia,” soovitas Põldsam.
Madudega hädasolijaid aitavad keskkonnaamet ja Eestimaa loomakaitse liit.
Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võib võtta ühendust meilil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 5665 9888. Pärnus tegutseva Põldsamiga saab kontakti numbril 551 6033.