Jüri Pihel: Õhus ootab püüdmist seitse tasuta kanalit

Jüri Pihel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Digitaaltelevisioon pakub senisest palju rohkem tasuta telekanaleid, oluliselt paremat pildi- ja helikvaliteeti. Samuti poleks vaja kulutada raha saatekava ostule, sest kanali terve nädala saatekava saab ühe nupulevajutusega otse teleriekraanile kuvada. Olenevalt digiboksist on võimalusi veel.

Kas kogu Pärnumaa on digileviga kaetud?

Eesti digitelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel: digilevi katab kogu Eesti. Õhus on seitse tasuta ja üle 20 tasulise telekanali. Levi puudumine ei tohiks kusagil tõsine probleem olla. Sestap võib täna juba igaüks endale kõige kaugemas metsataluski suurt kanalivalikut lubada. Tasuliste kanalite leviala ei ole niisama suur, aga seegi katab valdava osa Eestist.

Poes on telerite valik külluslik, aga Digilevi märke naljalt ei leia. Miks?

Digilevi märk on ellu kutsutud, et tarbijal oleks lihtne õhu kaudu leviva digi-TV vastuvõtuks sobivat seadet ära tunda. Kui aparaadil selline märk peal, on kindel, et sellesse tulevad kodumaised kanalid kenasti kätte. Ega märgi puudumine tähenda veel, et seade ei tööta, aga ta pole vastavat testimist läbinud.

Märgi saamise eelduseks on asjaolu, et vastav seade, olgu ta siis digiboks või teler, on läbinud vastavad testid ja sobib kindlasti siinse saatjatevõrgu piirkonnas töötama.

Tootja peab seadme konkreetselt siinsele turule ette valmistama, testima ja hiljem vajalikud parandused tegema. Piltlikult võib öelda, et Digilevi märgi saavad need seadmed, mis ongi Eestile toodetud. Teadagi on selline protsess pikk, aga õnneks taipasid tootjad hulk aega tagasi sellega tegelema hakata. Nüüd on esimesed märgid välja antud ning lähikuudel pikeneb Digilevi märgiga seadmete nimekiri kordades.

Kõik Digilevi märgiga varustatud seadmed tagavad üleriigiliste ehk Eesti kanalite tasuta vastuvõtu. Märgi saanud seadmete uueneva nimekirja leiab www.digilevi.ee leheküljel.

Mida peaks tegema, kui digiboksiga ei õnnestu tasuta kanaleid kinni püüda?

Me oleme tänulikud, kui digi-TV vaatajad meile leviprobleemidest kohe teada annavad. Kõige mugavam on seda teha meili [e-mail] kaudu.

Pärnu ümbruses ei tohiks olla ühtki suuremat probleemi Eesti kanalite digivastuvõtuga. Konkreetse leviprobleemi põhjuse väljaselgitamiseks oleks vaja täpselt teada iga kohta, kus on häireid esinenud.

Tuleb arvestada, et signaalitugevust õhu kaudu levivas digitaaltelevisiooni võrgus võivad mõjutada füüsilised takistused, olgu tegemist puude, küngaste, ehitiste või muuga, mis saatja ja vastuvõtja antennide vahele jäävad.

Kas peale digiboksi on veel midagi vaja?

Digitelevisiooni vaatamiseks on vaja detsimeeter-laineala antenni. Kui selline antenn on juba olemas, võib kvaliteetse digitelepildi nautimiseks olla vajalik sellele uue suuna või koha leidmine. Sel juhul tuleks proovida antenni eri suunas liigutada või üles-alla nihutada, jälgides sobiva asendi ja kõrguse leidmisel digiboksist teleriekraanile kuvatavaid signaali tugevuse ja kvaliteedi inforibasid. Kui see ei aita, tuleks antenni tõsta või kasutada antennivõimendit.

Kindlasti tuleks üle vaadata antenni ja teleri vaheline kaabel. Kui analoogtelevisioon annab ebakvaliteetse antennikaabli andeks, siis digi-TV toob need vead kohe välja.

On olnud juhtumeid, kus digi-TV vaatajaid on kaevanud levi puudumise üle, kuid lähemal uurimisel on selgunud, et probleemiks on olnud antenni või vastuvõtuseadmete ebaõige paigaldus.