Suplusvesi taas uurimise all

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eilsest mõõtmisest oleneb, kas Mai rannas võib jälle muretult supelda või tuleb seda teha mujal.
Eilsest mõõtmisest oleneb, kas Mai rannas võib jälle muretult supelda või tuleb seda teha mujal. Foto: Ants Liigus

Kümmekond päeva tagasi reostunuks ja seega suplemiseks mittesoovitatavaks osutunud merevesi Pärnus Mai rannas ajendas terviseametit ette võtma korduvmõõtmist. Mõõtmise tulemused on peagi lugeda Pärnu linna kodulehel.

Põhjus, miks inimestele anti nõu otsida Mai asemel mõni teine, puhtama veega rand, oli Mai rannas 11. juulil fikseeritud fekaalsete streptokokkide hulk 100 ml merevees. Kui lubatud on sada, siis Mai rannas oli see näitaja kahe nädala eest 120, kordusmõõtmisel 18. juulil oli vastav näit veelgi kerkinud ja see oli juba 154.

Escherichia coli, suplusvee teise indikaatori näitajad jäid nii esimesel kui teisel kõnealusel mõõtmisel lubatust kaugelt allapoole.

Fekaalsete streptokokkide hulga kasvul võib olla mitu põhjust.

Esmalt tuleb süüdlasena kõne alla vihmane ja tuuline ilm, mis paneb veemassid liikuma ja selle tulemusel kerkib põhjast üles sinna settinud saast.

Kui meenutada tänavusi suveilmu, võib seda suplusvee puhtuse rikkumise võimalust võtta vägagi tõsiselt.

Teiseks võib põhjust otsida mereäärse rahva hoolimatust käitumisest: ikka veel tuleb ette, et eramute lampkastide sisu suunatakse ühisvoolsesse kraavi, kust väljaheited sattuvad lõpuks merevette.

Kolmandaks ei saa jätta aktsepteerimata nii merebioloog Jüri Tensoni kui Vana-Pärnu elaniku Naali-Marie Liivranna hoiatust keskkonnariskist, mida endast paratamatult kujutavad rannaniitudel karjatatavad veised. Eriti kui peab paika mõnegi Mai elamurajooni inimese väide selle kohta, et veised käivad öösiti meres “suplemas”.

Johtuvalt vabariigi valitsuse määrusest „Nõuded suplusveele ja supelrannale” on linn koostanud seirekalendri. Selle järgi tuleb suplushooajal võtta vähemalt neli veeproovi, milles uuritakse Escherichia coli (E. coli) ja fekaalsete streptokokkide sisaldust merevees.

Seni on Pärnu randades plaanikohaseid proove võetud 17. mail, 14. juunil ja 11. juulil.

18. juulil võeti Mai rannas 11. juuli nigelatest näitudest ajendatud kordusproov.

Järgmise seirekalendri kohase mõõtmise võtab linn ette 7. augustil. Rohkem tänavu Pärnu randades (keskrand, Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rand) merevee vastavust suplusveele esitatavatele nõuetele ei kontrollita. Liiati saab 31. augustil Pärnus selleaastane suplushooaeg otsa.

Märksõnad

Tagasi üles