Vana-Pärnu kalmistu on katastroofi äärel

Lihete ja pinnase stabiilsuse spetsialist professor Mait Mets kinnitas, et olukord Sauga jõekaldal nõuab kiiret uurimist. Foto: Urmas Luik

Sauga jõesuudme paremkaldal asuv Vana-Pärnu surnuaed on juba aastakümneid olnud ohustatud Sauga jõe kaldaid varitsevatest maalihetest ja lihete spetsialisti professor Mait Metsa hinnangu järgi muutub olukord seal aina halvemaks.

Üle poole sajandi maalihkeid uurinud, sealjuures Pärnu lihkeid ennustanud ja kirjeldanud Mets ütles läinud neljapäeval Vana-Pärnu kalmistu serval jõekallast vaadates, et kalda püsivus seal on pehmelt öeldes halb.

“Käisin siin viimati kaks aastakümmet tagasi, olukord on sest ajast kõvasti halvemaks läinud!” hüüatas Mets, olles pilgu piki kalmistu serva Sauga jõe piirile heitnud. “Siin on ju hilised väiksemad lihked silmaga näha, suured puud on jõe poole kaldu vajunud, näha on maapinna survet jõe suunas, jõeäärsete kalmude betoonpiirdeis on vajumisest tingitud pragusid, kalmukive on jõe poole kaldu vajunud …”

Ohustatud hauad

Õnnetus on selles, et jõepiirile jääb ridamisi haudu, mis lihke korral jõkke vajuvad, sealjuures päris hiliseid matuseid. Viimatine neist aastast 2011 otse kaldaserval. Krunt ja luba sinna peale matta on haua daatumeid lugedes väljastatud 1998. aastal.

“Õnneks on siin märke lihkeohust vähem kui mõni samm ühele või teisele poole,” lohutas Mets vaevalt aastataguse matmispaiga juures seistes. “Seda näitavad kaldapuud kalmu kõrval, kuna need kasvavad veel püstiselt ja võib arvata, et maapind selles kohas on stabiilne.”

Paarkümmend meetrit ühele ja teisele poole on aga vanad puud jõe suunas kaldu vajunud. Kui nendevahelisel mõttelisel piiril toimuks maalihe, haaraks see kaasa pool tosinat hauda. Visuaalsel vaatlusel on ohustatud kalme raske täpselt kokku lugeda, aga neid leidub Vana-Pärnu surnuaias kümneid.

“Olukorda tuleb uurida ja leida raha kaldakindlustuseks, kui me tahame eurooplased olla või vähemalt näida,” sõnas professor. “Insenerina on mul raske öelda, kui kaua siin liheteni aega kulub, kui kallast ei kindlustata. See võib võtta aasta, kümme aastat, aga võib juhtuda ka mõne kuu pärast. Ja see juhtub, kui kindlustustööd ette ei võeta.”

Tegelikkuses ongi juhtunud

“Vana-Pärnu kalmistu jõeäärse kindlustamisest on räägitud 1930. aastatest,” märkis muinsuskaitsespetsialist Eduard Rajari, kes olukorraga kuu aja eest tutvus. “Lihkeid on toimunud ka nõukogude ajal ja 1990. aastal saadi minu teada raha peaaegu kokku kaldakindlustuste rajamiseks, aga asi jäi soiku arheoloogiliste uuringute taha, mida nõuti ja milleks raha ei jätkunud.”

Pärnu linnavalitsuse vastavad teenistused ei suutnud vähemalt avalike suhete teenistuse kaudu üles lugeda viimaste aastakümnete kaldavajumisi Vana-Pärnu surnuaial.

Teada on niipalju, et viimase 100 aastaga on jõkke vajunud vähemalt 19 hauda. Ilmselt rohkem, sest vanad kalmistuplaanid näitavad, et jõkke on kadunud terve matuste rida.

Probleemi pole suure kella külge pandud ainult seetõttu, et seni on tegu olnud vanade, enamjaolt 19. sajandisse jäänud kalmudega, mis juba unustuses ja hooldajateta.

Praegu, kui ohustatud alal on matuseid aastatest 1960–2011, on seis teine. Kui Sauga jõkke vajuvad hilised säilmed, võime ületada rahvusvahelise uudistekünnise.

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo edastas, et “Vana-Pärnu kalmistu kallastest, lihkeohust ning kallaste kindlustamisest on olnud juttu”.

“Konkreetsetena on Pärnu linna arengukavas aastateks 2013 – 2025 ära toodud plaanitud tegevused, mis ühel või teisel moel puudutavad ka Vana-Pärnu kalmistut,” edastas Murakas-Ollo, viidates mõnele Pärnu arengukava ja üldplaneeringuga seotud dokumendile. Kahjuks pole neis konkreetselt Vana-Pärnu kalmistu kaldalihetest juttugi.

Nõunik kinnitas, et Vana-Pärnu kalmistu jõekalda korrastamine on plaanitud ajavahemikku 2017–2025. “Üldplaneeringus tahame koostada eraldi peatüki, mis käsitleks lihkeohtu ja ehitusgeoloogiat ning sellega seonduvaid arendustingimusi,” lubas Murakas-Ollo. “Seda koostab Anne Mattiesen geodeesiateenistusest, kuid ta on praegu puhkusel.”

Mets meenutas, et on suusõnaliselt alates 1960. aastatest korduvalt hoiatanud Vana-Pärnu kalmistu lihete eest. “Kirjalikult ja ametlikult pole nende aastakümnete jooksul minult keegi eksperthinnangut Vana-Pärnu kalmistut varitseva lihkeohu suhtes tahtnud,” ütles ta. “Kõik on olnud mitteametlik, nii-öelda teadavõtmiseks.”

Tänapäevalik muretus

Mets on teinud korduvalt Pärnust tellitud ametlikke maalihkeuuringuid, viimatine on koostatud tänavu aprillis, kuid mitte kunagi Vana-Pärnu kalmistu kaldaala kohta, sest seda pole küsitud.

Pärnu linnavõimu võib mõista, sest kaldakindlustustöö on väga kulukas. Metsa hinnangul ei tuldaks sel juhul toime vanas vääringus miljoni krooniga. “See töö läheb kallimaks,” sõnas ta töö rahalist kulu umbkaudugi täpsustamata. “Tuleb teha põhjalik uurimine, pakkuda insenerilahendus. Siis alles saaks hakata rääkima, mis see maksma võib minna.”

Seni lugegem Pärnu linnavolikogu vastu võetud kalmistute hooldamise eeskirja, mis keelab hooletu suhtumise haudadesse ja kus selge sõnaga on kirjas, et “järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad majandusosakond ja muinsuskaitseamet”.