Jäätmekäitlus: sund, vabastused ja ähvardused

Inimesed toodavad jäätmeid erinevalt, enamik meist siiski päris palju. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Katri Sutt majandusosakonnast väidab, et ametlikult ei protesti Pärnus ükski kinnistuomanik jäätmekäitluse vastu, kuigi see sunnib inimesi liituma AS RagnSellsi korraldatud prügiveoga lepingut sõlmimatagi.

“Mida mõistetakse protestimise all?” vastas Sutt küsimusele, kui paljud kinnistuomanikud pole prügiveo sundliitumisega nõustunud. “Meil puudub info, kui paljud kinnistuomanikud on jätnud arved maksmata taotluslikult. On ka veel neid, kes väidavad, et neil puudub siiani jäätmeveokorra muutuse info, kuigi ajakirjanduses ja personaalsete infokirjadega on sellest teavitatud eelmise aasta oktoobrist saadik.”

Sutt teatas, et protestikirju sai linnavalitsus sundliitumise vastu eelmise aasta lõpul vaid mõne, kuid “piisava selgitustöö tulemusel on ka nende isikutega tänaseks lepingud sõlmitud”.

Osa inimestest, kes väidavad, et prügi tekib neil vähem kui konteineritäis nelja nädala jooksul, nagu jäätmekäitluskord eeldab, on saanud võimaluse jäätmeveo tellimisel naabritega ühineda ja kasutada ühismahutit.

Samal ajal teab toimetus vähemalt ühte inimest, kes protestib Pärnus varsti aasta kehtinud jäätmekorra vastu. (Vt Pärnu Postimees 24.08, “Pensionärile käib kehtestatud prüginorm üle jõu”.)

Antud on vabastusigi

Linnavalitsuse majandusosakonnast on võimalik taotleda vabastust seadusega peale sunnitud jäätmeveokohustusest.

Majandusosakonna andmete järgi on hooajaliselt korraldatud jäätmeveost talveperioodiks vabastatud Pärnus 282 kinnistut. Tegu on peamiselt suvemajade ja korteritega, kus talviti ei elata.

Täielikult on Pärnu korraldatud jäätmeveoga ühinemisest vabastatud 589 kinnistut.

“Siinjuures tuleb arvestada, et jäätmeveo korraldus on kinnistupõhine,” selgitas Sutt. “Seega ei ole täielikult korraldatud jäätmeveost vabastatud 589 elamut, vaid nende hulgas on mitme korteriga majade üksikuid kortereid, ehitusjärgus eramuid ja osaliselt jäid registrisse tühjad krundid, mis vajasid küll eraldi vabastamist, kuid kajastuvad siiski varem öeldud 589 hulgas.”

Majandusosakonna teate põhjal on rahuldamata jäänud 80 vabastustaotlust. “Rahuldamata taotluste puhul on peamiselt tegemist kinnistutega, kus on ilmselged eletegevuse tunnused,” rõhutas Sutt. “Sel juhul tehakse kinnistust pilte ja saadetakse taotluse rahuldamata jätmise otsusega ka need taotlejatele. Küsitleme naabreidki.”

Sutt märkis, et eitava vastuse peale on jõudnud linnavalitsusse vaid kaks vaiet, millest kumbagi linnavalitsus “piisavate argumentide puudumisel” ei rahuldanud.

Tühisõidud ja karistused

Kui kinnistul pole RagnSellsi rohelise prügiauto koduvisiidi ajaks konteinerit, mida tühjendada, läheb see kirja tühisõiduna, mille eest tuleb maksta niisama palju kui konteineri tühjendamise eest.

Neile, kes jätkuvalt ei maksa, potsatab viimaks postkasti linna majandusosakonnast saadetud ähvarduskiri, mis teatab, et trahvisumma jäätmekäitluskorra rikkumise eest võib küündida 200 trahviühiku ehk 800 euroni.

“Veel ei ole kedagi trahvitud,” teatas Sutt. “Oleme andnud elanikele aega uue korraga kohaneda. Käsil on korraldatud jäätmeveo rakendumise ja sellest tulenevate kohustuste kohta meeldetuletuste saatmine võlglastele.”

Meeldetuletuses on kirjas, mis ajaks tuleb jäätmekorra rikkujal majandusosakonnas jäätmekäitluse ja heakorraga tegelevaid ametnikke teavitada, kuidas ta oma olmejäätmeid käitleb või ei käitle.

“Pärast vastuste saamist ja analüüsimist jätkatakse menetlusega rangemal toonil, sealhulgas õigusega karistada jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest rahatrahviga,” lubas linna majandusosakonna keskkonna peaspetsialist.