Ettevõtlusnädal algas majandusfoorumiga

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske esitas huvitavat statistikat.

FOTO: Urmas Luik

Ettevõtlusnädal algas Pärnus esindusliku majandusfoorumiga, millel osalevad ärisektori esindajad arutasid ettekannete kuulamise järel, kuidas jõuda ühistegevuseni metalli-, elektroonika- ja puidutööstuse ning turismi arendamisel.

Mainitud valdkondade töötubades kõlama jäänu selgus eile õhtuks, seepärast vahendame kõnelejate mõtteid arupidamiselt, mille eesmärk Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhatuse liikme ja foorumi juhtohjade hoidja Sulev Alajõe sõnade kohaselt oli anda ülevaade muutunud ettevõtluskeskkonnast ja selle arengut mõjutavatest suundumustest.

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis selgitas ettevõtjatele ja omavalitsuste juhtidele finantskriisi mõju ekspordivõimekusele Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Peeter Luikmel. Ta tõdes, et Eestis on olnud kriis keskeltläbi iga kümne aasta järel, see jätab oma jälje töötusele ning majanduse ümberorienteerumine suurendab vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele.

“Aga küsimus on, miks meie tubli töötaja, ostes laevapileti, muutub poolteist korda tootlikumaks. Võib-olla on midagi valesti meie ettevõtetes?” arutles Luikmel.

Sellest, kuidas näeb pangandus maakonna võtmesektorite arengut, kõneles Swedbanki avaliku sektori ja töötleva tööstuse osakonna juhataja Raul Kirsimäe. Intrigeeriv oli Pärnumaalt pärit mehe, maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi võrdlus ülejäänud maakondadega maksude keeles.

“Küllap on aeg-ajalt vaja, et me emotsioonideta teadvustaksime, kust ja millises mahus tuleb see rikkus, mille kulutamisele nii palju ootusi esitatakse,” märkis Alajõe, viidates väikestegi omavalitsuste kasutamata võimalustele ettevõtluse arendamisel.

“Elame erakordselt huvitaval ajal, mitu tundi on kestnud arstide streik ja kodanikuühiskond areneb kiiresti,” nentis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler, Pärnust pärit Marika Priske.

Priske tõi hulga arvandemeid, mis kinnitavad, et majanduses on tugevalt tunda sisetarbimise kasvu, ligi pool koduriigi ekspordist on kõrgtehnoloogiline. Eesti on ettevõtluskeskkonna pingereas 183 riigi hulgas 24. kohal. Positiivsena mõjutavad edukust näiteks selged omandisuhted, piiriülene kaubandus, laenu saamise lihtsus, ent pärsivad väikeinvestorite kaitsetus, pankroti- ja saneerimismenetluse keerukus.

Suures plaanis on olnud edasiviiv mõju Eesti turundamisel, kuid järjest rohkem koostööd tuleb teha välisturgudele jõudmiseks.

Täna jätkuvad ettevõtlusnädala üritused turismi koostöönõupidamise, “Ettevõtlik pärnakas” konkursi avamise ja teemakohtumistega Vändras, Saugas, Toris ja Sindis.

Tagasi üles