Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/09/25/77240t1h02a8.jpg)
Maksu- ja tolliamet tuvastas Pärnus arvevabrikute juhtumi, mille raames on väljastatud ligi 50 miljoni krooni eest fiktiivseid arveid.
Menetluse käigus on kindlaks tehtud seitse reaalset majandustegevust mitteomavat ettevõtet ehk arveveskit, mille nimel fiktiivseid arveid väljastati.
Arvevabriku teenuseid on rahaliste vahendite tekitamise ja reaalse käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil kasutanud 90 Eesti äriühingut. MTA hinnangul on arvestuslik maksukahju eelnimetatud tehingutelt ligikaudu 50 miljonit krooni.
Maksu- ja tolliamet on kaardistanud arvevabriku väljastatud fiktiivseid arveid kasutanud isikute ringi ning planeerib alustada nende osas kontrollimenetlust. Esmase tegevusena saadab maksuhaldur eelnimetatud arvevabriku teenuseid kasutanud äriühingutele märgukirjad.
Kirjade saatmise eesmärk on juhtida juriidiliste isikute tähelepanu reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingute väljastatud arvetele, millel kajastatud majandustehingud ei ole toimunud, ja anda äriühingutele võimalus kontrollida üle oma maksuarvestus ja vabatahtlikult maksudeklaratsioonidesse parandused sisse viia.
Kõikide maksumaksjate maksukuulekust ei ole paraku võimalik eelnimetatud viisil mõjutada ja nende suhtes tuleb edasi rakendada rangemaid meetmeid - kontrollimenetlust ja süüteomenetlust. Maksuhalduri tegevuste eesmärk on tõsta maksumaksjate õiguskuulekust ja tagada aus ettevõtluskeskkond.
Maksu- ja tolliamet on eelnevatel perioodidel pöördunud maksumaksja poole kirja teel eesmärgiga suurendada maksukuulekust, andes äriühingutele võimaluse vead vabatahtlikult parandada.
Maksuhalduri eesmärk ei ole koormata maksumaksjat kontrollidega, vaid võimalusel selgitada asjaolud välja vähekoormaval viisil.
Kahel eelneval aastal saatis maksu- ja tolliamet märgukirjad kokku 478 äriühingule, mille suhtes oli tekkinud põhjendatud kahtlus fiktiivsete arvete kasutamise osas.
Ligemale 40% märgukirja saanutest parandas vabatahtlikult deklaratsioone, mille tulemusel suurenes maksukohustus 24,1 miljoni krooni ulatuses.
Isikute osas, kes vabatahtlikult oma maksukäitumist ei muutnud, alustas maksuhaldur kontrolle, mille tulemusel määrati 2007. aastal tasumiseks makse ligi 160 miljonit krooni ja 2008. aastal 122 miljonit krooni.
