Pärnu-Jaagupi tänavail käib kibe kaevetöö

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu-Jaagupi vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine päädib tuleva aasta septembriks. Selleks ajaks saavad kanalisatsiooni ja vee alevi need piirkonnad, kus neid elementaarseid mugavusi varem polnud.
Pärnu-Jaagupi vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine päädib tuleva aasta septembriks. Selleks ajaks saavad kanalisatsiooni ja vee alevi need piirkonnad, kus neid elementaarseid mugavusi varem polnud. Foto: Urmas Luik

Veel kümmekond kuud ja Pärnu-Jaagupi tänavad ei meenuta enam sõjaaegseid kaevikuid.

Augustis alanud ja tuleva aasta septembris lõpevad vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitustööd Halinga valla südames toovad Pärnu-Jaagupisse nüüdisaegse veemajanduse.

Valla majandusnõunik Tiit Talts ütles, et kogu alevit haarav projekt on väga mahukas, kuna ettevõtmine hõlmab peale alevi keskosa Kergu maantee rekonstrueerimist ehk selle tee, mis jääb Tallinna–Pärnu maanteest Uduvere poolele, põhjalikku uuendamist.

“Seal teeme koostööd maanteeameti ja Elektrileviga, peale vee- ja kanalisatsioonitorude, mida Uduveres pole kunagi olnud, saavad selles piirkonnas paika uued elektrikaablid ja teekate,” tutvustas Talts rekonstrueerimisprojekti.

Pärnu-Jaagupi veevärgi ajakohastamine on sedavõrd keeruline ja habemega lugu, et selle algus ulatub juba 2003. aastasse. Siis alustas üheksa omavalitsust ühiselt torumajanduse uuendamise ühisprojektiga, kuid plaan jooksis mõni aasta hiljem liiva. Seetõttu on Halinga vald oma vallakeskuse torustike ehituse üksi ette võtnud.

Paraku on ehitushinnad viimase mõne aastaga uperpallitanud, nii et osa algsest rekonstrueerimisplaanist jääb praeguse projektiga tegemata. See tähendab, et osal alevi elanikest tuleb paremaid aegu oodata.

Taltsi hinnangul on aga kõige olulisem see, et kanalisatsiooni ja vee saavad käimasolevate tööde tulemusena piirkonnad, kus neid elementaarseid mugavusi varem polnud. “Ja loodetavasti saame neis piirkondades, kus torustikud olemas, viie–kuue aasta pärast torusid uuendada,” sõnas ta.

Enamik vanu torusid jõutakse välja vahetada juba nüüd. Peale selle valmib vana reoveepuhasti kõrvale uus puhasti. Vastne rajatis on ka veetöötlusjaam koos uue veehaardega.

Veemajanduslikus mõttes 21. sajandisse jõudmine maksab vanas rahas üle 70 miljoni krooni, millest vald tasub kaheksa ja vallale kuuluv vee-ettevõte AS Mako laenuga neli miljonit krooni. Ülejäänu eest kannab hoolt Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.

Talts tunnistab, et kuigi ELi osa projektist moodustab umbkaudu 80 ja valla oma 20 protsenti, on koormus eelarvele suur. Ta möönab, et palju vajalikku, nagu teeremondid ja muud investeeringud, on rekonstrueerimistööde tõttu külmutatud.

Tuleb aga arvestada, et mugavus maksab ja vee hind on tõusuteel.

Üldises hinnarallis mõjub iga löök rahakoti pihta eriti valusalt, kuid vee-ettevõttel ega vallal pole valikut: vee- ja kanalisatsioonitorustikele ning puhastitele esitatavad nõuded karmistuvad ja neid iganenud veesüsteemidega järgida ei saa.

Kaevetöödega alustati augustis, esimestel tänavatel on torustik paigaldatud. Tänavakatted taastatakse esialgu ajutiselt, lõplikult tehakse seda tuleval kevadel. Järgmise aasta septembriks peavad AS Viimsi Keevitusel ja OÜ Ductol olema rekonstrueerimistööd ühel pool.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles