Millal avaldasite viimati avalikult arvamust?

Laura (22), toitumisnõustaja

Ei tulegi meelde, et oleksin arvamust avaldanud. Asi pole julguses ega selles, et midagi öelda ei ole. Eesti elus on ikka asju, mille kohta võiks midagi öelda. Aga see eeldab ju aega, et kirjutada artikkel. Arvamus peab olema adekvaatne, peaks teadma mõlema poole argumente.

Internetikommentaare ma ei kirjuta. Need võiksid ilmuda oma nime all, seni, kuni asi käib anonüümselt, ma seda teha ei taha.

Uno (55), turvamees

Käisin Tallinnas pronksiöö ajal piketeerimas ja korda nõudmas. Valitsus hoolitseb ainult enda eest. Politseist ja kaitsejõududest lähevad inimesed ära ja valitsus ei kuula kedagi. Räägi nagu tühjale seinale!

Karistused ajavad lihtsalt naerma. Tapab inimese ära, saab tingimisi. Seadused peavad muutuma ja karistused olema karmimad. Olen olnud 20 aastat turvamees, aga sellist nahaalsust nagu praegu ei ole ma varem näinud.

Aime (69), pensionär

Töö juures olen ikka arvamust avaldanud, aga päris avalikus meedias ma seda teinud ei ole. Ju on saanud siiani asjad omavahel ära räägitud. Muidugi võiksid inimesed olla julgemad ja asju rohkem välja öelda.

Internetis ma kommenteerimas ei käi. Seda teevad ilmselt inimesed, kellel on igav ja nad elavad end seal välja. Kommentaaride anonüümsust võiks piirata. Kui inimesel on midagi öelda, võiks julgeda seda teha oma nime all.

Marek (30), toitlustaja

Ma ei ole kunagi midagi arvanud. Asi pole selles, et midagi öelda ei oleks, aga sellest ei muutu ju midagi.

Internetis ei kommenteeri ma üldse. Seal kommenteerivad need, kellel midagi teha ei ole või on inimestel igav. Ma ei arva neist kommentaaridest midagi. Roppusi võiks seal vähem olla.

Ants (76), pensionär

Keegi ei ole kunagi minu arvamust küsinudki. Ja kelle kohta siin ikka arvata. Reformierakond ei ole muidugi kiita, aga politsei on minu arvates tubli. On olnud mõne üksiku isiku möödalaskmised.