Pärnu koolide tulevik selgub 20. detsembril

Venekeelsed gümnaasiumiklassid on tulevikus tõenäoliselt ühisgümnaasiumis, kool jätkab põhikoolina. Foto: Ants Liigus

Pärnu hariduse arengukava aastani 2025 läbis esmaspäeval avaliku arutelu, linnavalitsus kavatseb selle vastuvõtmiseks esitada 20. detsembril toimuvale linnavolikogu istungile.

Arengukava üks põhimõttelisemaid muudatusi on koolivõrgu ümberkujundamine. Koidula gümnaasium ja ühisgümnaasium tahetakse kolme aasta pärast muuta gümnaasiumideks, kus ei ole enam põhikooliosa.

Uus ühisgümnaasium hakkaks paiknema praegustes Hansagümnaasiumi ruumides. Ülejõe gümnaasium, Hansagümnaasium ja Vene gümnaasium muutuksid põhikooliks, Hansagümnaasiumi asemel tekib põhikool praeguse ühisgümnaasiumi ruumides.

Koidula gümnaasium on kavas põhjalikult remontida. Venekeelsed gümnaasiumiklassid on tulevikus tõenäoliselt ühisgümnaasiumi juures.

Miks senine koolivõrk ei kõlba?

Arengukava koostas 34-liikmeline töögrupp, kaaludes kõigi Pärnu koolide ja lasteaedade arengusuundi. 26. oktoobrist 19. novembrini oli kõigil võimalik sellega tutvuda ja muudatusettepanekuid teha, esmaspäeva pärastlõunal toimus linnavalitsuses selle avalik arutelu. 27. novembril koondab töögrupp tehtud ettepanekud, 10. detsembril arutab linnavalitsus arengukava lõppvarianti ja 20. detsembril otsustab volikogu, kas kava on vastuvõtmiseks küps.

“Miks tahetakse toimivat haridussüsteemi lõhkuda?” küsis üks Ülejõe gümnaasiumi õpetaja avalikul arutelul. “Põhikoolil ja gümnaasiumil on erinevad eesmärgid,” vastas abilinnapea Jane Mets.

Metsa sõnul valmistab gümnaasium ette kõrgkoolides ja kutsekoolides õppimiseks. “Gümnaasium võib olla ka rakendusliku, tehnoloogilise suunaga, ta ei pea alati olema kõrgkooliks ettevalmistamine. Osa kutsekooli erialasid on gümnaasiumi baasil,” rääkis Mets ja lisas, et põhikoolist kutsekooli minejate hulka püütakse küll aasta-aastalt kasvatada, kuid järske muudatusi ei tehta.

Peale kooliastmete erinevate eesmärkide sunnib linnavalitsust koolivõrku muutma gümnaasiumiõpilaste arvu järsk langus alates 2015/2016. õppeaastast. Selleks, et tagada tugevate gümnaasiumide säilimine, jäävad Pärnusse Koidula, ühisgümnaasium, Sütevaka humanitaargümnaasium ja täiskasvanute gümnaasium, ülejäänud hakkavad andma head põhikooliharidust, nagu seda praegu näiteks Kuninga tänava põhikoolis tehakse.

Kümnendaid klasse avatakse niisama palju

Üleöö ei muutu midagi. Linnavalitsus kavatseb järgmisel õppeaastal Hansagümnaasiumis avada neli, Koidula gümnaasiumis, ühisgümnaasiumis ja täiskasvanute gümnaasiumis kolm, Ülejõe gümnaasiumis kaks ja Vene gümnaasiumis ühe kümnenda klassi. Samamoodi nagu sel õppeaastal.

Iseasi, kas näiteks Vana-Pärnu lapsi on mõtet sügisel viia ühte kolmest Koidula gümnaasiumis avatavast esimesest klassist, sest gümnaasiumi pääsemise tõenäolisust see ei suurenda. Metsa hinnangul võiksid lapsed õppida kodulähedases koolis, tõenäoliselt aga suureneb tung Kuninga tänava põhikooli kahte ja Vanalinna põhikooli kahte esimesse klassi.

“Järgmisel õppeaastal ei muutu midagi. Aasta hiljem hakkab kümnendate klasside arv vähenema ja kasvab esimeste klasside arv. See protsess kestab kaks-kolm aastat, siis väheneb mõlemal pool laste arv,” kirjeldas Mets rahvastikuprotsesse.

2014. aasta kevadel peaks algama Koidula gümnaasiumi remont, mis on kavas lõpetada 2015. aasta sügiseks. Kas remonti õnnestub teha nii, et osas ruumides käib õppetöö, pole veel teada. Koolide vahetus ja asenduspindade kasutamine toimub Metsa ütlust mööda klassikomplektide kaupa.

Abilinnapea Meelis Kukk ütles, et riik näeb igas maakonnakeskuses üht riigigümnaasiumi, Pärnusse seda aga ei kavandata. Mets sõnas, et Pärnule ei piisa ainult ühest gümnaasiumist ning kui üks gümnaasium kuuluks riigile ja teine linnale (kolmas on nagunii erakool), kipuks “oma laps” raha jagamisel riigile kallim olema.