/nginx/o/2009/04/10/161722t1he0c6.jpg)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab jalgrattateede võrgustiku Pärnumaa VELO väljaarendamist, mille käigus maakonnas kaardistatakse tervikuna kõik tulevased jalgrattateed.
Pärnumaa sai toetust rattateede arendamiseks
/nginx/o/2013/03/18/1644260t1h0fee.jpg)
11. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse arenduskonsultant ja kõnealuse projekti juht Kadri Riitsaar märkis, et kergliiklusteede kehv seis ja tervikliku võrgustiku puudumine on üle-eestiline probleem, millega seni on tegelnud iga omavalitsus ise või teedevalitsus kitsalt ühes asulas. Vastupidi sellele suundumusele kavatsetakse nüüd Pärnumaa omavalitsuste liidu eestveetava Pärnumaa VELO võrgustiku raames rajada kergliiklusteed linna- ja vallapiiride üleselt, pidades silmas nii kohalikke vajadusi, turismimajanduse aspekte, atraktiivsust kui investeeringu otstarbekust.
Kaks marsruuti igasse päikeseringi
Riitsaar lausus, et jalgrattamarsruutide idee on ühendada omavahel maakonnas paiknevad turismiobjektid, atraktiivsuse osas on appi võetud Pärnumaa nelja päikeseringi kontseptsioon. Igas päikeseringis valitakse välja kaks prioriteetset marsruuti, mille plaanimisel arvestatakse piirkonna omapära.
Tulevikus võimaldab jalgrattateede võrgustik soovijatel kas omal käel või giidi juhendamisel külastada Pärnumaa kultuurilisi huviobjekte, looduslikult väärtuslikke paiku ning puhke- ja supluskohti. Samal ajal tagavad kergliiklusteed nii kohalikele kui külalistele nii huvitava vaba aja veetmise viisi kui kvaliteetsed sportimiskohad. Külastajate arvu kasvuga saavad projektist kasu kohalikud ettevõtjad.
“Kindlasti tuleb investeeringute tegemisel teha valikuid, igale poole ei saa kergliiklusteid rajada näiteks omandiküsimuse tõttu,” tähendas Riitsaar. Seetõttu valitakse igas piirkonnas algul välja mitu marsruuti, mille täpne kulgemine selgub aruteludes.
Uus elu raudteetammidele
Valiku lähtekohaks on senised EuroVelo ja EstoVelo jalgrattamarsruudid, olemasolevad ja omavalitsuste plaanitavad kergliiklusteed, üle vaadatakse vanad raudteetammid, et kasutada ära võimalikult palju ressursse.
Riitsaar lausus, et marsruutide suhtes ütlevad sõna sekka kõik huvitatud osalised, sealhulgas Eestis suurimate kogemustega jalgrattateede planeerija jalgrattaklubi Vänta Aga president Rein Lepik. Tervikkontseptsiooni paneb selle põhjal jaanipäevaks kokku osaühing Advisio.
Projekti käigus koostatakse illustreerivad kaardid, sihtgruppide ja turundusanalüüs. Seejärel esitatakse rahastuse taotlus juba konkreetsete jalgrattateede väljaehitamise kohta.
Pärnumaa omavalitsuste liidu esimees Andres Metsoja märkis, et eesmärk on teha realistlik ja optimaalne kava, mis ühtlasi oleks majanduslikult põhjendatud. See tähendab valikute tegemist ja ajakava ehk teede prioriteetsuse järgi rittapanemist, sest kõike korraga välja ehitada pole võimalik.