:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2009/04/16/164479t1h844f.jpg)
Vaatamata sellele, et senises Pärnu linnaeelarve projektis ametnike palkade kallale ei minda, võib linnavalitsuse töötajaid siiski 12,5 protsendi suurune palgakärbe ähvardada.
Reformierakond soovib Pärnu linnaametnike palku kärpida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Seni on lisaeelarves üksnes allasutuste pealt kokku hoitud, aga senisest rohkem tuleks kärpida ka valitsemiskulusid. Ma pean silmas eelkõige personalikulusid, sealhulgas palku,” ütles Pärnu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Jüri Lebedev.
Keskerakonnal ei jätku ametnike kaitsmiseks hääli
Tänasel Pärnu linnavolikogus esimese lugemise läbinud lisaeelarve projektis ametnike palku ei vähendatud. “Meie üheks põhimõtteks on, et inimeste palkade kallale ei minda,” ütles keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamm.
Linnavolinikel on võimalus 23. aprillini eelarve projekti parandusettepanekuid teha ja seda võimalust kavatseb Reformierakond kasutada. “Minu arvates võiks palgakärbe olla 12,5 protsenti, mis tähendaks näiteks linnapea 20 protsendi suuruse esinduskulu vähendamist 7,5 protsendile,” rääkis teine reformierakondlane, ekslinnapea Väino Hallikmägi.
Pärnus on võimul Keskerakonna, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioon ning kui Reformierakond ametnike palkade kallale läheb, ei jätku Keskerakonna ja Rahvaliidu häältest, et neid volikogus kaitsta. Eilsel Pärnu linnavolikogu istungil olid reformierakondlased veel vait, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja sotsiaaldemokraatidest saadikud andsid linnavalitsuse liikmete palkade vähendamiseks ja linnapea mainekujunduskulude ärajätmiseks turmtuld.
Viisitamm apelleeris sellele, et linnavalitsus ei koosne üksnes kõrgelt tasustatud juhtidest, vaid rohkem kui 160 töötajast. “Kas see on solidaarne, et kui eraettevõttes töötava mehe palka juba kärbiti, siis me läheme ka linnavalitsuses töötava naise palga kallale?,” küsis linnapea.
“Kui kaks inimest töötavad eraettevõtluses ja mõlemad jäävad tööta, ega te ju ühte linnavalitsusse tööle ikka ei võta,” ütles sõltumatu saadik Eino-Jüri Laarmann selle peale.
Linnajuhtidelt oodatakse solidaarsust
Sotsiaaldemokraat Epp Klooster meenutas, et ühest küljest on linnavalitsus valmis erahuvikoolide toetust vähendades õpetajate palku vähendama ja õppemaksu tõstma, teisalt aga ei taha loobuda ametnike 13. palgast. Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide initsiatiivil lükati erakoolide toetuse viiendiku võrra vähendamine edasi, et seda koos lisaeelarvega arutada.
IRLi liikme Olavi Posti küsimusele, miks linnavalitsus ametikohti ei vähenda, vastas Viisitamm, et ametnike kohtade koondamine läheks koondamistasude tõttu kallimaks kui sellest loodetav tulu.
13. palga kohta on Viisitamm varem öelnud, et selleks aastaks on rong läinud, kuid järgmise aasta eelarvet tehes ta ei välista, et 13. palga mahu või kaotamise osas midagi ette võetakse.
Lisaeelarvega on kavas Pärnu selle aasta eelarvet kärpida 75 miljoni krooni võrra, vähendades selle mahtu kümnendiku võrra. Eelarve suuruseks jääks pärast kärpimist 669 miljonit krooni.
Lisaeelarve kärbete tõttu on kavas Ülejõe haruraamatukogu sulgeda, võtta ära veerand tänavate korrashoiu rahast ning piirata lasterikaste perede liidu, puuetega inimeste koja, Maarjakodu jt ühiskonna nõrgemate toetusi. Inimesi on pahandanud, et samal ajal, kui linn hoiab kokku nägemispuudega inimeste juhtkoerte kulude, lastelaagrite toetuste ja koolitoidu kompenseerimise arvelt, ei võeta Viisitamme ligi 60 000 krooni suurusest kuusissetulekust sentigi.