Noor mudellendur tahab võistelda Euroopa arvestuses

Martin Liiva koos omavalmistatud vabalennuplaaneriga, mis on tehtud tänapäeva kosmose ja lennutööstuse materjalidest. Eraldi materjale hankides on selle ehitamine soodsam, valmiskujul on mudeli hinnaks 2000 eurot. Foto: Urmas Luik

Pärnu loodus- ja tehnikamaja mudellennunduse ringis õppiv 15aastane Martin Liiva on valitud Eesti noortekoondisse vabalennu F1A klassis ja kui noormees vajaliku summa kokku saab, on tal pääs Euroopa noorte meistrivõistlustele Bulgaarias.

Kahe aasta eest võitis Martin Liiva Rootsis Rinkabys omaealiste klassis mudellendurite MK-etapi, mis oli juhendaja Ants Selgoja hinnangul Pärnu jaoks erakordne saavutus. “Nordic Cup 2010” suurte plaanerite klassis esikolmikusse pääsemine tähendas Liiva jaoks toona maailma juunioride edetabelis 15.–18. kohta.

”Meie jaoks oli see fantastiline sündmus, loteriivõit, et meie poiss sai sellisel võistlusel esikoha,” märkis Selgoja, kes on mudellennuringi Pärnu loodus- ja tehnikamajas juhendanud 15 aastat.

Tehnika käib üle jõu

Selgoja sõnade kohaselt jäävad vähesed kümneaastaselt seda tehnikaala õppima asuvad poisid pidama. “Tänapäeval pole enam kodudes tööriistu – uskumatu, kui erinev on poiste tase. Mõni poiss oskab kümneaastaselt nuga käes hoida ja sellega tööd teha, teine ei saa teismelisenagi hakkama,” kirjeldas Selgoja.

Ülejõe gümnaasiumi 8.c klassi poiss Martin Liiva tegeleb mudellennundusega viiendat aastat. “Väga andekas noormees,” nentis tema juhendaja.

“Praegu on Martin Liiva valitud Eesti noortekoondisesse ja tal oleks võimalik järgmisel aastal minna Euroopa meistrivõistlustele Bulgaariasse, kui meil õnnestub sõiduks vajaminev rahasumma kokku saada,” lausus Selgoja. Ta avaldas lootust, et ehk leitakse mõni firma, mis on tehnikaga tegelevate noorte toetamisest huvitatud.

F1A on vabalennuplaaner, mille miinimumkaaluks on 410 grammi ja pindala 32–34 ruutdetsimeetrit. Võistlusi peetakse sel alal järgmiselt: plaaner tõmmatakse nööriga üles õhku ja see peab püsima õhus vähemalt kolm minutit. Plaaneri kaal ja pindala on arvestatud sellisena, et kui lennuriista lennutaja tõusvat õhuvoolu leida ei suuda, siis lendab plaaner ligemale minuti-kahe pärast alla.

Võistluspäeva jooksul on vaja teha seitse starti, et selgitada välja finaali pääsejad. Finaalis on vaja plaanerit õhus hoida viis ja seitse minutit.

Oma kätega

Maailma karikasarjas rebivad punktiarvestuses Selgoja hinnangul 30–40 noormeest: punktiarvestuse süsteem on sarnane suusatamisvõistlustega, automudelduses saab punktid kirja pool võistlustel osalenutest.

Kohalike Eesti mudellennunduse vabalennu karikasarja võistlustel saavad tulemuse kirja 9–10 poissi: Eestis peetakse noorte meistrivõistlusi ja viis karikasarja etappi.

Eesti meistrivõistluste etapid algavad märtsis, Euroopa noorte meistrivõistlused peetakse juuli keskel Bulgaarias.

“Aasta tagasi oli Martinil välja võisteldud koht Eesti noortekoondises, mis tähendas osalemist noorte Euroopa meistrivõistlustel Sloveenias. Sõit jäi raha taha. Praegu on vaja Martinil taas raha korjata, sest juba märtsi alguseks peab ta võistlustel osalemisest teada andma,” selgitas juhendaja. Osavõtumaksud, elamine ja sõit kokku läheb maksma 3000 eurot. Enne majanduslangust sõidutas Selgoja poisse võistlustele isikliku autoga, aga praegu pole see talle enam jõukohane.

Selgoja sõnade kohaselt kuulub Eesti koondisse kolm poissi ja Eesti lennuspordiföderatsioonil on jagada kolme peale summa, millest napib isegi stardimaksu tasumiseks.

“Martini edu taga on tema isa toetus. Isa tahab temaga võistlustel kaasas käia, osales aprilli lõpus Leedus kahel maailma karikasarja etapil,” lisas juhendaja.

Martin käib tehnikamaja ringitunnis kaks korda nädalas. “Mind köidab, et siin saab kõik ise teha, oma kätega. Osas asjades läheb vaja koolifüüsikat ja matemaatikat – näiteks lennuki raskuskeskme leidmises,” lausus koolis neljadele-viitele õppiv noormees. Martini arvateski on tema võistlusedu taga isa abi ja toetus.

Vello Treumann, Martin Liiva isa

“Mulle meeldib koos Martiniga käia võistlustel. Seal on alati hästi huvitav seltskond koos. Igalt poolt tuleme väikse võiduga tagasi. Paljudel poistel on isad kaasas, aga on neidki, kes on üksi koos juhendajaga. Kui kümneaastane laps hakkab üksi võistlemas käima, siis on tal ikka raskem.

Selle ala suur pluss on, et pead olema hästi rahulik. Ei tohi kusagil närvi minna, sest siis kohe eksid. Täpsus. Kõik tuleb millimeetri pealt paika ajada, et klapiks. See arendab, õpetab käsitööoskusi. Tehnika ei ole Martinile võõras. Maal on meil teine kodu, kus poisid sõidavad traktoritega.”