:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2013/01/10/1517754t1h9f37.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumis tehtud viimaste kokkuvõtete põhjal on õpilaste arv omavalitsustele kuuluvates koolides aastaga märgatavalt vähenenud. Pärnumaa on oma 354 “kadunud” koolinoorega selles edetabelis taga vaid Viljandimaast, kus aastaga jäi vähemaks koguni 768 õpilast, mis oleks just paslik ühe suure kooli õpilaste arv.
„Käesoleval õppeaastal asus munitsipaalkoolides õppima üle 2700 lapse vähem kui mullu,“ tõdes haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb. „Õppeaastal 2011/2012 õppis munitsipaalkoolides 133 701 last, sel õppeaastal 131 001 last. Kui arvestada juurde kohaliku omavalitsuse loodud ja munitsipaalomanduses olevad erakoolid, on õpilaste hulk vähenenud siiski 2622 õpilase võrra.“
Neli valda vee peal
Nukker on ka mastaapsem statistika. Kui Eesti 226 omavalitsusest – 33 linna ja 193 valda – peab kooli 220, siis eelmise õppeaastaga võrreldes on õpilaste arv vähenenud 153 omavalitsuses.
Küll ei kuulu mainitud valdade loendisse viis Pärnumaa valda: Paikuse, Tori, Lavassaare, Tõstamaa, Tootsi, kus õpilaste arv on läinud õppeaasta 10. novembriga võrreldes rohkem või vähem kasvanud või jäänud samale tasemele.
Erinevalt Raplamaa Käru põhikoolist, kus õpilaste arv on aastaga kukkunud 55-lt 35-le, või Saare maakonna Kaarma valla Aste põhikoolist, kus aasta eest õppis veel 134, kuid nüüd vaid 89 õpilast.
Masendavate näitajate kõrval on siiski üks helgem number: tõusuteed käinud riigikoolide õpilaste arv. See on käesoleval õppeaastal mullusega võrreldes kasvanud suisa 321 võrra ja on nüüd 3442. Seda Asso Ladva, haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultandi väitel suuresti tänu sel õppeaastal alustanud 475 õpilasega Viljandi gümnaasiumile.
Samas on õpilaste arvu langus olnud pikemas perspektiivis enam kui masendav: kui 2003. aastal oli Eesti üldhariduskoolides õppijaid 192 559, siis 2012/2013. õppeaastal on neid 132 941.
Piltlikult väljendudes on viimase kümmekonna aastaga jäänud Eestis õpilastest tühjaks 60 Koidula gümnaasiumi suurust hiidkooli.
Arvud lahknevad
Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov leidis, et ehkki haridus- ja teadusministeeriumis esitatud statistilised näitajad on tuskategevad, ei ole õpilaste arvu kahanemine siiski nii hull, nagu ametkonna toodud numbritest võiks järelduda.
„Arvudega annab ju mängida, munitsipaalkoolide osas on langus tõesti mõnevõrra suurem kui kogu üldharidusvõrgu osas, kuid teisendades eespool esitatud arvud protsentideks, oleme oma vastava näitajaga riigi keskmise lähedal,” tõdes maakonna haridusjuht.
Oma konstateeringu tõestuseks tõi Martšenkov maavalitsuse kasutuses olevad uusimad andmed, mille kohaselt Pärnumaal õpib üldhariduskoolides, seda ka mittestatsionaarselt, 9571 noort. Nimetatud number hõlmab linnast Sütevaka ja vabakooli ning maakonnast Kaelase kooli õpilasigi.
Selle numbri põhjal on kõigis üldhariduskoolides õppivaid õppilasi eelmise aastaga võrreldes 2,5 protsenti vähem, munitsipaalkooolide õpilaste arv on langenud 3,8 protsendi võrra.
Enam-vähem kattub toodud õpilaste arv ka statistikaameti esitatud värske rahvastikustatistikaba, mille järgi 7–18aastasi noori on jäänud aastaga Pärnumaal vähemaks 2,4 protsendi võrra ehk kui aasta eest oli mainitud eas noori 10 528, siis 1. jaanuaril 2013 oli neid 10 271 – tõsi, see arv sisaldab kutseharidust omandavaid noori.
„See on ju selge, et kõige suurem vähenemine on väikestes maakoolides, neid on maakonnas kõige enam,” nentis Martšenkov. „Üle 90 õpilasega haridusasutused moodustavad vaid 30 protsenti Pärnumaa koolide üldarvust.”
Ees otsustamise aeg
Eelöeldu valguses on mõistetav Martšenkovi mure niigi juba kasina õpilaste arvuga koolide pärast: kui linnakooli tühjaks jäävad pingid täidavad maalt tulnud õpilased, on maakoolide lootus uusi õpilasi juurde meelitada niisama hästi kui olematu.
„Aeg on keeruline, sest kõik on konkurendid,” märkis Martšenkov. „Koolide tuleviku määramisel võiks ju enam koostööd olla, aga kui praegu on haldussüsteem selline, võitleb igaüks eelkõige enda eest.”
Igaühe enda ehk kohaliku omavalitsuse otsustada on niisiis seegi, millist koolivõrku ta suudab olemasoleva laste arvuga üleval pidada või kas gümnaasium on ikka valla rahakotile jõukohane.
Nagu on omavalitsuse vaagida, kas kohalikud maksumaksjad kannatavad välja üheksaklassilist kohustuslikku põhiharidust andva põhikooli kulud või on vallale jõudumööda vaid kuueklassiline ehk veelgi väiksem haridusasutus.