Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Audru kirikule kavandatakse uut katust

Audru kiriku pikihoone katus on kaetud kividega, kooripealne aga plekiga, vesi sadas läbi katuse ja kellatorni vahelisest liitekohast. FOTO: Ants Liigus

Audru kiriku orelit ei ähvarda enam märgumine, sest riikliku pühakodade programmi, Audru valla ja Audru koguduse vahendite abil muudeti kiriku katuse ja torni liitumiskoht veekindlaks ning sel aastal on kavas alustada uue katuse projekteerimist.

Audru Püha Risti kirik on valla vanim ja suure kultuuriväärtusega hoone, mille katuse remont jääb 17 aasta tagusesse aega, rääkis pastor Tiina Janno.

Viimati parandati Audru kiriku katust pärast 2005. aasta jaanuaritormi, kui tugev tuul oli hulgaliselt katusekive lahti rebinud ja kivikatusesse pööriseid moodustanud. Kahjustused parandati valla toel.

Pastor Janno teatel on OÜ Rändmeister eesotsas kunstiajaloolase Juhan Kilumetsaga teinud alates 1999. aastast uurimis-, projekteerimis- ja restaureerimistöid Eestimaa kirikutes. Rändmeistri spetsialistid tegid sel sügisel Audru kiriku katuse olukorra ülevaatuse.

Kogenud töömehed tegid esimesed hädavajalikud avariilised tööd kiriku kellatorni ja katuse liitekoha kindlustamiseks ning asendasid purunenud katusetellised.

Ülevaatuse käigus ilmnes pastori andmeil asjaolu, et katuse karkassi ja roovitust eelmise katusevahetuse ajal ei uuendatud ning need on kehvas olukorras.

 “Muidugi on Eesti maakirikutest neid, mis on veelgi hullemas seisukorras, aga see ei tähenda, et kiriku võib käest lasta,” rääkis pastor ja lisas, et mitmemeetriste müüridega Audru kirik on üks külmemaid maakirikuid. Niiskumisest ja läbijooksust on kõige rohkem kannatada saanud puidust lagi käärkambri piirkonnas, kooripealsel ja kiriku pikihoone mitmes osas. Kirikusse astujat võtab vastu nõukogudeaegne hõng: seinad on kulunud, väsinud, luitunud ja koorunud, sest pühakoda on niiske.

Audru Püha Risti kiriku ajalugu algab 17. sajandi esimesel poolel, mil krahvinna Magdalena von Thurni eestvõttel hakati rajama puidust kirikut. Kirik pühitseti sisse 9. oktoobril 1636 ja ta hakkas kandma Audru Püha Risti kiriku nime.

Praegune kivikirik on ehitatud aastatel 1677–1680 suure kirikuehitaja Magnus Gabriel de la Gardie (ehitas Rootsi 37 kirikut) patronaaži all ja on üks vähestest säilinud 17. sajandil ehitatud maakirikutest Eestis.

Audru kirikuhoone põhiliseks stiililiseks tunnuseks on barokk, millele lisandub mõningaid jooni gootikast.

Tagasi üles
Back