Möödunud aasta septembrist koos koolidega Portugalist, Türgist ja Itaaliast koolidevahelises Comeniuse projektis osaleva Pärnu Vanalinna põhikooli õpilased naasid Portugalist.
Vanalinna põhikool leidis Portugalist hulga uusi sõpru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekt, mille nimi või akronüüm on C.O.D.A.C. (Commitment – pühendumine, Offending – kuritegevus, Dropout – koolist väljalangemine, Aspirations – pürgimused, Citizenship – maailmakodanikuks olemine), sai tegelikult alguse Sitsiiliast, kus toimus Comeniuse kontaktseminar eesmärgiga leida koostööpartnereid. Tänavu jaanuaris võttiski Vanalinna kool ette esimese reisi Portugali.
Mitte ainult priimustele
Projekti eesmärk on õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamise kaudu nende õpimotivatsiooni ja enesehinnangut tõsta. Sihtgrupp on 13–15aastased õpilased ja projekti eripära on see, et anname ka madala õpimotivatsiooni ja enesehinnanguga, käitumisprobleemidega ja loomupäraselt tagasihoidlikele õpilastele võimaluse osaleda, et tõsta nende enesehinnangut, aktiivsust ja huvi õppimise vastu.
Enne reisi täitsid kõik sihtgruppi kuuluvad õpilased elektroonilise küsitluse, kus uuriti nende sotsiaalset tausta (perekond, majanduslik olukord, kool, rahulolu oma sotsiaalsete oskuste, isiksuseomaduste, õpimotivatsiooni ja enesehinnanguga jne). Küsitluse tulemuste põhjal tehakse kõikide partnerkoolide võrdlev analüüs. Tulemas on veel projekti logo konkurss ja videote tegemine sotsiaalsete oskuste kohta. Iga kool peab enne partnerkoolide külaskäiku koostama ja välja andma ingliskeelse reisiteatmiku oma linna ja riigi kohta.
Aktiivselt tegutseb projektis 25 õpilast, kelle hulgast valisime võistluste ja konkursside tulemusel välja kõige tublimad ja aktiivsemad, koos õpetaja Malle Šalda ja nende 8.a ja 8.c klassi õpilastega saigi ette võetud reis Portugali Fatima linna.
Väikelinn Fatima asub poolteisetunnise bussisõidu kaugusel pealinnast Lissabonist. Portugal tervitas meid kevadiselt. Eestist lahkusime miinuskraadide ja hirmsa libedaga ning oli meeldiv nautida sooja ilma linnulaulu, viljakandvate sidruni- ja mandariinipuude, palmide, rohelise muru ja õitsvate aaloedega.
Kohaliku kooli vastuvõtt oli niisama soe. Portugali sõbrad olid uhketes pidulikes koolivormides kogunenud kooli ette meid tervitama. See oli väga armas ja südantsoojendav.
Kool, mis meid võõrustas, asub Fatima kesklinnas. Kooli ametlik nimi on Escola de Hotelaria de Fatima ehk lahtiseletatult „eraametikool, kus õpitakse hotellindust” (kokad, kelnerid, ettekandjad, retseptsionistid jne).
Koolil on erksavärvilised seinad, väga kaunis haljastusega sisehoov, restoran ja peahoonest eraldi väikese künka otsas asuv baar/puhvet, kus meiegi saime kohvitassi taga juttu puhuda.
Kool keset usukeskust
Fatima on Portugali usukeskus. Legendi järgi olevat 1917. aasta 13. mail Fatima kolm lambakarjusest last näinud Neitsi Maarja ilmutust. Neitsi Maarja ilmutanud ennast järgnevatelgi kuudel samal kuupäeval ja 13. oktoobril ilmutanud ta ennast kuni sajatuhandelisele rahvahulgale. Kõik need inimesed olevat näinud erilist päikesevarjutust (tuntud kui päikeseime).
Mitu Neitsi Maarja edasist ettekuulutust läks tõeks (näiteks esimene maailmasõda ja paavst Johannes Paulus II mõrvakatse 1981. aasta 13. mail). Hiljem ristiti Neitsi Maarja ümber Fatimaks ja teda peetakse kogu Portugali pühakuks.
Fatimast sai Portugali religioosne keskus, kuhu on ehitatud võimas pühamute kompleks. See koosneb hiigelsuurest väljakust, mille ääres on peakirik, mitu väiksemat pühakoda ja basiilikat, modernne kirik paavst Johannes Paulus II kujuga. Igal aastal 13. kuupäeval koguneb alates maist kuni oktoobrini sellele väljakule tohutu hulk palverändureid ja turiste. Viimasel õhtul enne Fatimast lahkumist käisime seal ja igaüks süütas küünla, soovides midagi head.
Samal õhtul olime tunnistajaks ühele kummalisele vaatepildile. Kahe väikse lapsega perekond kõndis põlvedel mööda kivist rada ühe pühakoja juurest teiseni, samal ajal palveid lugedes. Meile oli see väga võõras, kuid enneolematu kogemus.
Kummaline oli, et tänavatel ei olnud peaaegu üldse näha inimesi. Kuigi linnas on ligi 8000 elanikku, hakkas silma vaid kooliõpilasi, nunnasid ja teetöölisi. Elu kees ainult meie koolimajas ja selle ümbruses. Kuid 13. kuupäeval pidavat linn olema rahvast täis ja kõik hotellid välja müüdud.
Sisutihedad päevad
Projekti raames toimus meil hommikupoolikuti huvitavaid loenguid ja esitlusi. Õpilastele korraldati workshop’e ja teisi praktilisi tegevusi, kus nad said proovile panna oma suhtlemis- ja meeskonnatöö oskusi.
Näiteks tuli rahvusvahelistes gruppides söögikordasid ette valmistada. Meile anti selga kokkade valged riided ja gruppidel tuli ette valmistada suupisteid (võileivad, puuviljataldrikud). Mõni õpilane pandi pidulikuks lõunaks lauda katma.
Meile tutvustati kohalikku kultuuri ja ajalugu. Pealelõunati oli tihe programm. Korraldati väljasõite, et saaksime tutvuda sealsete vaatamisväärsuste, ajaloo- ja kultuuriobjektidega.
Külastasime kuulsaid Mira d’Aire paekivikoopaid, keskaegset Ouremi lossikompleksi, UNESCO kaitse all olevat unikaalset ja suursugust Batalha kloostrit.
Kõige suurem elamus oli siiski Nazare linn Atlandi ookeani ääres. Nii mõnigi õpilane ronis jalgupidi ookeani. Õnneks ei jäänud keegi haigeks. Oli kuidagi eriliselt võimas tunne seista üleval kaljul ja nautida all mühisevat hiigelsuurt ookeani, kaunist liivaranda ja imeilusat suvituslinna. See oli reisi üks ilusamaid elamusi.
Ärasõidueelsel päeval korraldati meile pidulik lõunasöök kooli restoranis. Istusime kõik pika, valge linaga kaetud laua taga ja meid teenindasid selle kooli õpilased – tulevased kelnerid.
Söögid olid väga maitsvad ja loomulikult sama kooli kokaõpilaste valmistatud. Peeti kõnesid, jagati kingitusi ning tunnistusi ja kõikide koolide esindajad andsid intervjuu oma muljete kohta Portugalist.
,,Oleme kõik Portugali armunud. Meil on siin olnud väga mõnus, huvitav ja põnev. Oleme nautinud siinset kaunist loodust, vaatamisväärsusi, toitu ja sooja ilma. Inimesed on olnud erakordselt lahked, abivalmis, soojad ja südamlikud. Meile meeldib siinne emotsionaalsus ja avatus. Tahaksime kindlasti Portugali tagasi tulla.“ Umbes nõnda rääkisin mina.
See oli tõepoolest erakordselt tore reis väga meeldivate reisikaaslastega. Portugali inimeste soojus jääb meid veel pikaks ajaks soojendama siin külmas Eestimaa talves.
Aga Comeniuse projekti järgmine reis tuleb juba mais ja seekord veelgi soojemale maale – Türgisse.