Viimase kümne tegevusaasta jooksul olen nõustanud päris palju erametsaomanikke alates lihtsatest majandamissoovitustest kuni omaniku esindamiseni kohtus, kuid valdavad on ikka majanduslikud küsimused: kui palju omanik oma langilt või kinnistult puidumüügiga teeniks ehk mis konkreetne mets üldse väärt on.
Sõltumatu nõustamistegevus on tulevikuski vajalik, sest metsandusspetsialistidel, kes vähemal või suuremal määral on seotud äriühingutega, on raske erapooletuks jääda.
Vaatamata sellele, et igasuguse info (kaasa arvatud metsandusalase) kättesaadavus aina paraneb, tahab metsaomanik aeg-ajalt nõu küsida või konsulteerida spetsialistiga. Selleks on parim viis teha ühine ringkäik metsas, mille käigus omanik saab päris hea ettekujutuse metsa liigilisest ning vanuselisest koosseisust ja tervislikust seisust. Kindlasti hakkavad suuremat rolli mängima metsaühistud, mille kaudu omanikel on võimalik palju ökonoomsemalt metsi majandada.
Hetkeolukord puiduturul pole just kõige parem: nõudluse puudus on surunud alla puidu hinnagi. Kui pikalt selline olukord kestab, ei julge praegu keegi ennustada, kuid optimistlikumad prognoosid pakuvad olukorra paranemist juba eelolevaks sügiseks.
Arvatavasti väheneb tulevikus nõudlus paberipuude järele ja tõuseb küttepuude kui taastuva energiakandja roll.
Põhjanaabrite uurimuste kohaselt muutub puit juba eeloleval kümnendil väga oluliseks strateegiliseks energiatooraineks ning just küttepuude müügist võiks metsaomanik tulevikus senisest suuremat tulu saada.