Keskkonnahariduskeskus kogub kõrgust

Keskus on küll keeruline ehitada, aga tulemus tuleb huvitav ja pilkupüüdev. Foto: Ants Liigus

Tammsaare puiestee 57 kerkiv Pärnumaa keskkonnahariduskeskus võtab juba ilmet, ehkki valmis ümara kujuga ehitis tuleb kui pealetükkimatu roheline küngas massiivse linnahalli ja Kooli tänava tornmajade vahel.

„Objekti juht on vana kooli mees ja alltöövõtjad, enamasti Pärnu firmad, on tegijad,” kiitis Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) juhatuse esimees Eeri Tammik probleemideta ja tulemuslikult kulgevat ehitustegevust. „Talvgi on olnud ehitamiseks soodne.”

POLi juhi seisukoht on seda hinnatavam, et POLi tellimusel valmiv rajatis on ehitaja jaoks (peatöövõtja on Riverside OÜ) väga keeruline objekt.

Küll tekitas keskuse rajamisel probleeme ehitushanke võitnud OÜ Wesico Projecti ja OÜ Wesico Ehituse viimasel minutil loobumine.

Raskusi selles suhtes, et Wesico firmade viimasel hetkel äraütlemine tõi kaasa muudki: kuivõrd toetusraha eraldati hanke võitjasumma järgi – keskkonnainvesteeringute keskus eraldas hoone tarvis Euroopa Liidu regionaalarengu fondist 3,6 miljonit eurot –, tuleb tellijal leida ehitamiseks tarvilik lisaraha.

Seda seniks, kuni juba kümmekond kuud jahvatanud kohtuveskid edasi jahvatavad ja loota on, et Wesico firmadelt vaheraha 284 000 eurot välja mõistavad.

Küll oli POLi juhatuse esimees kindlalt seda meelt, et ajutistele tagasilöökidele vaatamata saab koos sisustuse ja järelevalvega ümmarguselt 4,3 miljonit eurot maksma minev keskus ettenähtud tähtajaks ehk juuni keskpaigaks valmis ehitatud, septembriks sisustatud ja septembris pidulikult avatud.

Linna ja maa koostöö

Optimistlikus toonis jätkates tõi Tammik kerkivast keskkonnahariduskeskusest rääkides esile, et see on parim näide linna ja maa omavalitsusliidu koostööst.

Muidugi on ühistegevust olnud varemgi: koostöö viljana valmis Pärnu külastuskeskus uuel tänaval linnavalitsuse endises hoones, seltsis on peetud vabariigi aastapäeva tähistamise üritusi ja tunnustatud maakonna parimaid ettevõtteid, ent nii mastaapset ühtehoidmist pole veel olnud.

„Ei ole mõtet üksi pusida,” leidis Tanmmik.

Rahalises väljenduses tähendab jutuks koostöö, et Pärnu linn on keskkonnahariduskeskuse kerkimisse panustanud umbes 340 000 eurot, maakonna vallad kokku 93 900 euro ringis.

Tõsi, on üks kõrvaltvaataja, Häädemeeste vald, kes pole nagu Narva linn Ida-Virumaal ja Vormsi vald Läänemaal liitunud kohaliku maakonna omavalitsuste liiduga. Ent see liitumine on rangelt vabatahtlik.

Nagu öö ja päev

Kuigi praegu paigaldatakse keskkonnahariduskeskuses tulevase planetaariumi põhja talade raketisi ja armeeritakse teise korruse raudbetoontalasid (täpse ülevaate keskuse tööde edenemisest saab POLi kodulehelt), peavad keskuse tulevased töötajad – Pärnu loodus- ja tehnikamaja juhtkond ja õpetajad – Tammiku väitel juba plaani, kuidas maja elama panna, kuhu üks või teine asi paigutada.

Ei saa ju keskusest üksnes huvihariduskeskus noortele, vaid sellest peab saama koht, kus korraldatakse kõikvõimalikke väljapanekuid ja kuhu on peale igas eas pärnakate ja pärnumaalaste asja turistidel: kas või juba uudistama omapärase arhitektuuriga hoonet, mis kõikjal laiutavate plekkangaaride kõrval teravalt silma torkab ja realiseerib juba kümmekond aastat tagasi külvatud Pärnusse ökomaja rajamise idee.

„Ma polnud enne vanas loodusmajas käinud, aga ehk kuu eest käisin ja tõesti, nagu öö ja päev,” tõmbas Tammik paralleele uue ja vana vahel.

Peabki olema, eriti kui mõelda, et ehitatavas keskuses tulevad õpiruumid-laboratooriumid bioloogia-, zooloogia-, ornitoloogia-, geograafiahuvilistele, kui nimetada vaid mõned ruumidest, ja kõike seda katab kukeharja kasvatav mätaskatus.

„See kukehari on Kõima kandis juba paar aastat kasvanud,” teadis Tammik ütelda. „Muidu peaks tooma välismaalt, aga transport maksab ja teises kliimas kasvanud – äkki ei jäägi siin kasvama.”