Võistlejad startisid ”Põrgupõhja retkele”

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Veste Roosaar
Copy
Harju võistkond "Põrgupõhja retkel 2008".
Harju võistkond "Põrgupõhja retkel 2008". Foto: Ants Liigus

Täna hommikul kell 8.30 startis 35 võistkonda Pärnu-Jaagupi lauluväljakult sõjalis-sportlikule võistlusele ”Põrgupõhja retk”, kolmepäevane retk lõpeb laupäeval Eidaperes, kus asub põhilaager.


Registreerunud 35 võistkonna hulgas on hulk Kaitseliidu ja kaitseväe meeskondi, kõrgem sõjakool on välja pannud koguni kolm võistkonda.      



Trassi pikkus on linnulennult ligikaudu 80 kilomeetrit ja aega selle läbimiseks 54 tundi.


Retk on pühendatud Relvastatud Võitluse liidu (RVL) võitlejatele ja teistele metsavendadele, kes ei alistunud võõrale võimule, selgitas Anti Poolamets ”Põrgupõhja retke” pressitoimkonnast. Võistlusest võtavad osa viieliikmelised nais-, mees-, või segavõistkonnad: neli võistlejat ja üks esindaja (tugiisik).



Võistlejad moodustavad võistluse ajaks üksiku metsavendade salga, kelle põhiülesanne on liikuda etteantud ajagraafikus, läbides  kontrollposte jag postkaste. Ülesannete valikul on lähtutud sellest, mida peab oskama, et ennast ja teisi ekstreemsetses oludes aidata ja ellu jääda. Võistlejad peavad liikuma varjatult, vältima asustatud punkte, kaardil märgitud  teid ja kohtumist “vaenlasega”. “Vaenlast” kehastavad Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed.



11. juulil on põhilaagris üles seatud relvanäitus ja kell 20 algab vabaõhuetendus sõjaajalooklubi Frontline ja Rapla teatritegemise seltsi korraldusel.



Eesti sõjajärgse suurima vastupanuorganisatsiooni Relvastatud Võitluse liidu staabipunker,  millele metsavennad andsid nimeks Põrgupõhja, asus Vigala metsade rüpes. RVL koondas oma ridadesse ustavaid ja võitlusvõimelisi inimesi, kes olid vaba Eesti taassünnis kindlalt veendunud. Nad kohustusid kaitsma kõiki, kelle kallal okupatsioonivõim kasutas vägivalda, sisendama inimestesse vastupanutahet ja koguma luureandmeid strateegiliselt tähtsate objektide kohta.



Nõukogude julgeolekuorganite rünnak Põrgupõhja punkrile toimus 31. detsembri hommikul 1947. Staabipunkri kaitsmisel langesid Jaan Roosi ja Asta Jõesaar, teistel õnnestus piiramisrõngast välja murda.




Tagasi üles