Äripäev kirjutab, et Pärnumaale Audrusse kalafarmi rajav taanlasest ärimees Thorben Nielsen soovis kasutada projekti rahastamiseks riiklikke laenugarantiisid, kuid pistiseskandaali tõttu finantseerib projekti nüüd Taani miljardär Karsten Ree.
Audru kalafarmi rajamist rahastab Taani miljardär
15. juuli 2009, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehe andmeil on nii Nielsen kui endine riigiametnik ja praegune seitsme miljardi kroonist kalafarmi rajava AS FjordFresh Holdingu juhatuse liige Alar Oppar pistisekahtluse tõttu kapo uurimise all.
Esialgu Nielseni firmale Kalmar Union of Scandinavia kuulunud Fjordfresh Holdingu omanikuks sai selle aasta algusest Norras registreeritud Transatlantic Partners AS, kes andis projekti aga üle KRF Holding OÜ-le. Viimasest kuulub 66 protsenti endise meediamagnaadi Ree ettevõttele Karsten Ree Holding ApS.
Vähemusosalus KRF Holdingus kuulub Šveitsi kalaärimeestele.
Äripäeva käsutuses olevad dokumendid ja mõned Nielsenilt Opparile saadetud e-kirjad näitavad, et ühiselt arutati kalafarmi rajamist juba 2007. aasta novembris. Oppar töötas siis põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi nõunikuna.
Toonaste e-kirjade sisuks on projektile riigi toel eri rahastamisskeemide leidmine. Nielsen vajas peale välisinvestorite raha riiklikku tuge pangalaenu garanteerimiseks.
Esialgu oli juttu 40 miljonist eurost ehk umbes 624 miljonist kroonist niinimetatud riigitoetusega laenust. Veidi hiljem suheldi omavahel aga 10 miljoni euro ehk 156 miljoni krooni ulatuses riiklikust pangagarantiist.
Nielseni kinnitusel suhtles ta Oppariga Taani riiklikust fondist Eksport Kredit Fonden (EKF) hangitavate garantiide teemal. EKF toetab Taani ettevõtete tegutsemist välisturgudel ja pakub abi välisriikidesse investeerimisel.
Asutuse juht Anette Eberhard kinnitas Taani ärilehele Borsen, et EKF on garantii andmist Nielseni juhitava FjordFresh Holdingu juhtidega arutanud, kuid läbirääkimised on praegu Eestis toimuva uurimise tõttu katkestatud.
Äripäev märgib, et küsimusi tekitab, miks pidi Nielsen pöörduma Eestis põllumajandusministri nõuniku poole, et Taani riiklikust fondist toetust saada.
Oppari sõnul ta ülemöödunud aasta sügisel Nielseniga aktiivselt ei suhelnud. Mõni päev varem selgitas ta suhtlemist Nielseniga kui üht tööülesannet.
"Suhtlesin 2007. aasta novembris Thorben Nielseniga kui sadade teiste ettevõtete juhtidega. Kes helistas, kes e-mailis, kes küsis kohtumist - selles mu töö suuresti seisneski," lausus ta.
Riiklikku garantiid rakendatakse Eestis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu. Oppari määras Seeder MESi nõukogu liikmeks 2007. aasta kevadel, sellel kohal püsis ta kuni 2008. aasta novembrini, olles vahepeal ministeeriumitöölt lahkunud.
Nielseni sõnade järgi MESi kaudu riiklike garantiide taotlemisest Opparile saadetud kirjades juttu pole.