:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2009/04/21/166818t1h16c3.jpg)
Pärnu kesklinna ja ranna rajooni hõlmav riiklik muinsuskaitseala on 136 hektarit, mis linna 3220hektarisest pindalast moodustab 4,22 protsenti.
Pärnus laiub riigi suurim muinsuskaitseala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi muinsuskaitseameti andmete järgi on Pärnu muinsuskaitseala Eesti linnade seas suurim. Isegi Tallinnas kehtestatud muinsuskaitseala, mis muu hulgas hõlmab keskaegset vanalinna, on ainult 112 hektarit, moodustades pealinna pindalast vaid 0,72 protsenti.
Samal ajal ei võta Pärnu muinsuskaitseala linna territooriumist protsentides kõige suuremat tükki mõne muu Eesti linnaga võrreldes.
Kõige suurem osa linna territooriumist on muinsuskaitse alla võetud Viljandis, kus 1456 hektarist linnaruumist on kaitse all 107 hektarit ehk üle seitsme protsendi.
Järgnevad Kuressaare täpselt seitsme protsendiga, kus 1500hektarisest linnast on kaitse all 105 hektarit, ja Rakvere 5,45 protsentiga, kus 1064 hektarist kaitstakse muinsuskaitseliselt linnakvartaleid 58 hektaril. Pärnu on selles pingereas neljandal kohal.
Pärnu muinsuskaitseala on Eesti linnade seas riigi noorim, sest seda laiendati valitsuse otsusega 2006. aasta veebruaris. Varem ainult Pärnu vanalinna hõlmanud muinsuskaitseala laienes siis umbes kolm korda, hõlmates suure osa ranna rajoonist ja parkidest.
Ettepaneku võtta Rannapark ja villade ala muinsuskaitse alla tegi 2004. aastal algatusrühm, kuhu kuulusid Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, ärimehed Cardo Remmel, Rein Kilk, Hans H. Luik, Toomas Sildmäe, Enn Veskimägi, Viktor Siilats, Tiina Mõis ja Andres Koger, kunstiteadlane Mart Kalm, riigikogu liikmed Mark Soosaar ja Toomas Alatalu, arhitektid Rein Raie, Ülo Stöör ja paljud teised, kes andsid allkirja muinsuskaitseala moodustamise toetuseks.