Tõive Kivikas: Tuumaenergeetika vajab rahva toetust

Tõive Kivikas. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Veidi enam kui aasta eest avaldas Pärnu Postimees pikema usutluse praegu pensionipõlve pidava mitmekülgse teadlase ja mõtleja Tõive Kivikasega, kes kümme aastat on olnud ametis Rootsi riikliku tuumaarengu keskuse peadirektorina.

Intervjuu ilmus 8. augusti 2008 Pärnu Postimehes pealkirjaga ”Tõive Kivikas: Eesti peab olema energeetiliselt sõltumatu”.

Möödunud aasta jooksul on tuumaenergeetika teema olnud korduvalt Eesti ajakirjanduse lehekülgedel. Üks praktilisi samme, mis on astutud, on kokkulepe, et Tallinna ja Tartu kõrgkoolid hakkavad ühiselt koolitama tuumaenergeetika asjatundjaid.

See on väga hea, et Tartu ja Tallinn oma võimalused ühendavad, nii on kergem seda tööd korraldada. Kindlasti aga soovitaksin kaasata spetsialiste välismaalt. Näiteks Rootsi teaduste akadeemias on huvitav grupp teadlasi, kes tunnevad tuumaenergeetika praktilist külge.

Eesti Energia uurib juba võimalikke tuumajaama asukohti, aga minu arvates pole avalikkusel veel täielikku informatsiooni, mida tuumaenergeetika kasutuselevõtt Eestile tähendab.

Eesti vajab eeskätt selget ettekujutust oma tuleviku energeetikapoliitikast. Millist Eestit me tahame näiteks 25 aasta pärast? Millist energiat tarvitame?

Tuumaenergeetika on vaid osa laiemast energiapoliitikast. Ainult tuumaenergiast rääkides võime viltu minna, tekitada ilmaasjata vastuseisu.

Sellist vastuseisu juba organiseeritaksegi, vaevumata asjasse süvenema.

Siin ongi oluline koht kodutööl. Kui Eestil on selge pilt oma energeetilistest väljavaadetest ja tulevasest energiapoliitikast, on rahvale palju kergem seletada, mis on meie energeetilised võimalused. See töö tuleb teha kõigepealt.

Rahva toetuseta ei saa tuumaenergiat arendada. Algne vastuseis tuumajaama suhtes on arusaadav, aga just tänu selgitustööle on hiljem asjaga kaasa tuldud ja jaama ehitamine heaks kiidetud. Kui aus olla, siis väga palju valikuid Eestil ei ole. Võimalikke energiaallikaid on küll ridamisi, kuid määravaks kujuneb hind. Praegu on nii, et ega tuumaenergiast soodsama hinnaga midagi ei leia.

Ajakirjanduses on räägitud, et Eesti tuumaenergeetikale võib saatuslikuks saada just jäätmete probleem.

Tuumajäätmed on oluline teema. Kes aatomienergeetikat kasutab, peab ise hoolt kandma jäätmete keskkonnaohutu utiliseerimise eest. See on kallis, vaja on korralikku lahendust.

Tuumakütuse tarnijatest on minu teada vaid Venemaa selline riik, mis kasutatud materjali radioaktiivseid jäätmeid tagasi võtab. Kas saaksime jääda lootma lepingule venelastega? Kindlasti tuleb otsida alternatiive.

Osale lugejatest olete pigem tuntud kui MTÜ Eesti Demokraatia Uuendamise (E-D-U, www.e-d-u.ee) algataja. See on sõltumatu ja erapooletu kodanikualgatus, mis taotleb demokraatia aktiivset arendamist Eestis. Millised on edusammud?

Kiidelda ei saa. Näiteks koerte ja kasside suhtlusportaalile kulutas Eesti riik 7,5 miljonit krooni, aga demokraatiaportaali riiklikult ei toetata. Sellest on sügavalt kahju. Aga töö läheb edasi ja mul on hea meel, et näiteks poliitikute eetikakoodeksi vajalikkusest oli äsja juttu Käärikul toimunud metsaülikoolis.