Kuninga tänava kooli peret liidab koolivest

Karin Klaus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuninga tänava põhikooli esimese klassi õpilased vahetunnis.
Kuninga tänava põhikooli esimese klassi õpilased vahetunnis. Foto: Urmas Luik

Kuninga tänava põhikool on esimene õppeasutus Pärnus, kus püütakse kooliperet siduda ühtse riietusega. Õpetajatele ja õpilastele telliti veinpunased meriinolõngast vestid kokkuleppel lastevanematega ja nende kandmine pole kohustuslik, küll aga soovitav.


“Arutasime vanematega kooli hoolekogus, et riietuses võiks olla mõni detail, mis õpilasi ja õpetajaid ühendaks,” rääkis kooli direktor Urve Krause. “Vest tundus kõige soodsam, kuna sellest ei kasva nii ruttu välja ning väikseks jäänud vesti saab kas või kooliaasta lõpul heategevuslaadal edasi müüa. Mõtlesime tervisegi peale, et neidudel nabapluuside asemel talvisel ajal midagi soojemat seljas oleks. Peale selle on õpetajatel lihtsam oma lapsi muuseumi õppekäigul või teatris ära tunda. Rahulik veinpunane värv sobib nii poistele kui tüdrukutele, lastele ja õpetajatele.”



Vest maksab 275 krooni, seda ehib Kuninga tänava põhikooli märk, mille autor on kunstnik Vello Paluoja. Märgil on kooli initsiaalid ja tõrvik, sama sümboolika on kevadest alates kooli lõpumärkidel, kaartidel, õpetajatele mõeldud lipsunõeltel ja ripatsitel.



Direktori sõnutsi väljendab sümboolika seost samas majas asunud poeglaste gümnaasiumiga, mille vilistlaste seast mitu on olnud Eesti Vabariigi loomisel tõrvikukandjad ja iseseisvuse väljakuulutajad.



Eile liikusid vestitatult koolis põhiliselt algklasside õpilased ja pedagoogid. Vanemad õpilased kiitsid vesti küll kenaks, kuid pidasid seda pigem väikestele lastele sobivaks.



“Väikesed on nendega hästi nunnud,” arvasid 9.s klassi neiud Helena Semelson ja Kätlin Ilja. “Võib-olla ostaks vesti endalegi, jääks kooliajast mälestuseks. Vest võiks nööpidega olla.” Hanka Lusti ja Johanna Nõmm lisasid, et igapäevaseks kandmiseks on vestid ehk ebapraktilised, kuna noorte põhiriietus on enamasti dressipluusid-teksased, millega vesti raske sobitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles