Kaks valda elab liitumise ootuses

Vihtra külakeskus on esimene, mis valmis sai. Oma keskust ootab mitu ülejäänud külagi. Foto: Urmas Luik

Seekordsete volikogude valimiste käigus liituvad teineteisega Kaisma ja Vändra vald, mistõttu valitakse ühine volikogu ja valimistel on kaks eraldi ringkonda.

Elanike arvult erinevad Kaisma ja Vändra vald üksteisest enam kui neli korda, territooriumilt kaks ja pool korda.

Liitumine lööb sassi senised harjumuspärased jõujooned. Vändra vallas on kahest viimasest valimisest võtnud osa vaid kaks nimekirja, Rahvaliit ja valimisliit Kodukant, mis omavahel on jaganud kohadki. Nüüd on pilt valimiste eel oluliselt kirjum: osaleb viis väga erinevate vaadetega nimekirja.

Kaismale viis kohta

Kahe valla liitumislepingu järgi pidi Kaisma valimisringkond hõivama ühises Vändra vallavolikogus kolm, kuid saab vahepeal selgunud seadusest tulenevalt viis kohta.

“See lõi meid rivist välja. Kaisma vald on üle nelja korra väiksem ja saada volikogu kohtadest kolmandik ei ole õige. Minu sõnum on see, et ükski suur vald sellise skeemiga küll tulevikus väiksematega vabatahtlikult ei liitu. Sellest sai aru vabariigi valimiskomisjongi,” rääkis Vändra vallavanem Peeter Reimann.

Kaisma vallavolikogu liige Andres Metsoja ei oska oma sõnutsi hinnata, kas see on hea või halb, kuid Kaismad rahuldas liitumislepingut tehes juba kolm kohta uues vallavolikogus. “Ma ei usu, et see annaks Kaisma piirkonnale mingit olulist eelist, arvestades, et volikogus on 15 liiget. Hirm, et Kaisma hakkaks väga tugevalt mõjutama Vändra eluolu, ei ole kindlasti asjakohane. Targad otsused sünnivad ikkagi koostöös,” kinnitas ta.

Metsoja möönis ohtu, et ühest või teisest piirkonnast valitud volinikud võivad hakata mõtlema rohkem oma kodukandi huvide peale, kuid valda tuleks püüda vaadata tervikuna. “Eks see võta natuke harjumisaega. Ent on hea, kui mõtteid on erinevaid ja tekib diskussioon,” arvas ta.

Vastasseis

Diskussioon võib kas edasi viia või takerduda vastasseisu. Vändra valla valimistel on vähemalt üks tugev vastasseis kahe nimekirja vahel, mõlemal on välja panna oma vallavanemakandidaat. Ülejäänud konkurendid vallavanemakandidaate esitanud pole.

Valimisliidu Kodukant esinumber ja praegune vallavanem Peeter Reimann on valmis koostööd tegema kõigiga, kaasa arvatud valimisliiduga Realistid, kuid välistab koostöö Realistide esinumbri Andres Sõnajalaga. “Kuna ta on Vändra valda ja volikogu avalikult nii televisioonis kui kirjapildis laimanud, siis mingit koostööd ma temaga isiklikult ei näe,” väitis Reimann.

Samasugust antipaatiat Reimanni suhtes tunnistas Sõnajalg, kel on varuks mahukad süüdistused vallavanema ja senise volikogu vastu. Sõnajala väitel on need puhas tõde, ent Reimanni kinnitusel on faktid moonutatud ja osaliselt olevat siin tegu Sõnajala isiklike huvidega, millega vald pole kaasa läinud.

Praegu Kaisma volikogu liige ja nüüd Vändra vallavolikokku Keskerakonna nimekirjas kandideeriv Andres Tamm märkis, et tegelikult ei kuulu ükski selle nimekirja inimestest Keskerakonda. Tamme arvates hakkab valitavas volikogus olema raske koostööd teha, sest valimisprogrammides puudub ühisosa.

Mis tehtud

Vallavanem Peeter Reimann märkis olulisemaiks töödeks viimaste aastatega valla suuremaisse küladesse Pärnjõele, Suurejõele, Vihtrasse, Kaansoosse ja Kadjastesse välja ehitatud reoveepuhastussüsteemid ja joogivee pumplatesse paigaldatud rauaeemaldusseadmed Euroopa Liidu rahade kaasabil.

“Kuna meie vallas on puurkaevudest tulev vesi täis rauda ja väävelvesinikku, on nüüd ette pandud kõigile nõuetele vastavad puhastusseadmed ning vesi vastab nõuetele,” märkis Reimann.

Valla külade keskustesse on paigaldatud bussiootepaviljonid, renoveeritud Suurejõe ja Pärnjõe keskuse teed, taaskäivitatud Pärnjõe, Vihtra ja Kadjaste kauplused ning kaasa aidatud üksikmajapidamistesse internetiühenduse loomisele.

Vihtra lasteaed-algkoolis on vahetatud aknad ja kaasajastatud kooli köök. Vahetatud said ka Pärnjõe põhikooli aknad, veetorustik ning katusealustesse ruumidesse ehitatud ja sisustatud arvuti- ja tööõpetusklassid.

Koostatud on Võidula mõisa tasuvusanalüüs Euroopa Liidu rahade kaasabil, valminud on Kadjaste vabaajakeskuse teine etapp, valmis on ehitatud Vihtra külakeskus ja valminud Suurejõe külakeskuse projekt.

Sünnitoetus on nende aastatega tõstetud Vändra vallas 6000 kroonini, samuti on vald maksnud kooli-, juubeli- ja matusetoetust.

Vallas on peetud oluliseks korrastada igal aastal kindel kilomeetrite arv üldkasutatavaid teid ning igal aastal tehtud korda ka üks sild.

Kaisma vallavolikogu majandus- ja arengukomisjoni esimehe ning ühtlasi varasema vallavanema Andres Metsoja sõnutsi oli viimase valimisperioodi olulisemaid tegusid mänguväljaku rajamine Kergu lasteaia-koolimaja juurde, kus andsid abikäe ka kooli hoolekogu ja ettevõtjad.

Käimas on piirkonna kultuurimaja soojustamine ja akende vahetus, et seltsielu kohapealt ei kaoks. Riigirahaga sai rajatud Kergu ja Kaisma asula vahele kergliiklustee ja uue katte sai sõidutee. Laiendati tänavavalgustust. Rajati Kaisma Suurjärve matkarada.

 “Väga oluline oli Kergu kooli algkooliks muutmise otsus selleks, et kool kohapeal säiliks. Mis ei ole küll teab kui suur tegu, kuid sellised kogukonna otsused ei tule lihtsalt. Otsus oli vajalik, sest tänases situatsioonis me poleks suutnud kooli põhikoolina säilitada,” märkis Metsoja.

Teine oluline otsus oli liituda Vändra vallaga.

Mis teoksil?

Reimanni sõnutsi on järgnevaks tööks kokku viia liituvate valdade arengukavad olenemata sellest, kes volikokku pääsevad.

“Oleksime väga õnnelikud, kui me järgneval neljal aasta suudaksime säilitada ned teenused, mida pakume oma koolides, kultuurimajades, rahvamajades, külakeskustes, raamatukogudes. See on praegu kõige tähtsam,” märkis Reimann.

Andres Sõnajalg, VL Realistid:

Kaua aega on Vändra vallas volikokku kandideerinud vaid erakond Rahvaliit ja valimisliit Kodukant. Praegustel valimistel soovivad oma koduvalla käekäigus sõna sekka öelda paljud teisedki kodanikud, kes on koondunud eri ühendustesse. Selline aktiivsus viitab meie arvates puudujääkidele kohaliku elu arengus ja soovile panustada inimeste heaolu parandamisse ja tõsta valla haldussuutlikkust.

Soovime suunata rahva tähelepanu senisele vallajuhtimisstiilile ja pakkuda uusi mõistlikke lahendusi valla juhtimissüsteemi muutmiseks, arvestades üldist väljakujunenud majanduslikku situatsiooni ja valla haldusvõimekust. Ebareaalsete valimislubaduste jagamine tuleb unustada, seepärast on vaja alustada kõigepealt sisemiste vahendite senisest läbimõeldumast, korrektsemast ja hoolivamast kasutamisest. Seejärel peavad vallavanem ja volikogu seaduste raamides püsimisega taastama oma maine ning usaldusväärsuse.

Peale nimetatud tegevuste realiseerumist saab hakata ellu viima programmilisi tegevusi, mis sisaldavad põhiosas valla piirkondade (külade) tasakaalustatud infrastruktuuri arendamist, elanike sotsiaalteenustega kindlustamist, struktuurfondidest aktiivsemat rahaliste vahendite taotlemist, kooli- ja sünnitoetusi, tihedat koostööd ettevõtjate ja naaberomavalitsustega, liitunud valdade arengusuundade väljatöötamist ja palju muud.

Oleme avatud ja valmis konstruktiivseks koostööks kõigiga, kelle sooviks on omakasupüüdmatult oma koduvalda arendada võimekamaks, atraktiivsemaks ja elamisväärsemaks.

Kaido Madisson, VL Üheskoos:

Meie valimisliit Üheskoos seab esikohale valla inimese ja elukeskkonna arengu. Keerulisel ajal on vallavalitsejate tähtsaim ülesanne iga inimese toimetulek ja pere turvatunde toetamine. Üheskoos tuleb leida lahendusi transpordi, lastehoiu, huvi- ja koolihariduse kitsaskohtadele.

Oluliseks eesmärkideks on koostöö parandamine naaberomavalitsustega ja volikogu töö läbipaistvuse muutmine. Suurendada tuleb Euroopa Liidu vahendite kasutamist vallale ja küladele oluliste objektide rajamisel omafinantseeringu leidmise kaudu ja aidates projekte teostada (mänguväljakud, külakeskused). Toetada kodanike algatust maaelu mitmekesistamiseks. Kaardistada ja väärtustada valla kultuuri- ja loodusobjektid ning tutvustada neid külalistele (kaardid, infolehed). Leida raha unikaalse Võidula mõisa renoveerimiseks ja sisulise tegevuse mitmekesistamiseks.

Peame tähtsaks vallavolikogu koalitsiooni ja opositsiooni arukat koostööd ning loodame tuua vallajuhtimisse uut ja avatud mõtlemist.

Peeter Reimann, VL Kodukant:

Valimisliit Kodukant on lähtunud põhimõttest parandada Vändra valla inimeste elu ning peab tähtsaimaks stabiilse arengu jätkumist. Peale seni tehtu oleme seadnud uued eesmärgid.

Majandusvaldkonnas loome ettevõtjale võimaluse taotleda eri Euroopa fonde kasutades raha, olles partneriks nii vallavalitsuse kui mittetulundusühinguna. pikendame kergliiklusteed Juurikaru koolist Vändra alevini, püüame säilitada Vändra valda ja Kaismat läbivaid bussiliine. Paigaldame mittetulundusühingute abil külades majadele numbrid, tänavatele ja taludele tähised, lihtsustamaks operatiivteenistuse tööd.

Kultuuri ja hariduse valdkonnas ergutame külaseltside teket nendes külades, kus neid seni pole moodustatud. Hoogustame seltside kaudu külade välisilme parandamist, aitame kaasa eakate inimeste ühenduste loomisele, leiame rakendust Euroopa Liidu raha kasutades ajaloolisele Võidula mõisakompleksile, võttes arvesse tasuvusanalüüsi.

Majandusliku olukorra paranedes ehitame Euroopa Liidu abiraha toel Suurejõele ja Pärnjõele külakeskuse, mille juurde kuulub kindlasti külasaun ja noortekeskus. Aitame kaasa avalike ujumiskohtade rajamisele.

Jätkame läbirääkimisi Vändra valla, Vändra alevi, Tootsi ja Järvakandi valla ühinemise üle, tuginedes elanike arvamusele.

Andres Metsoja, VL Kaisma-Vändra Liit:

Nagu ütleb meie valimisliidu nimi, soovime vaadata valda tervikuna ja vaadata tulevikku, mitte tegelda nii väga minevikuga. Toetame Pärnumaa suurima omavalitsuse moodustamise ideed, sest valitsemiskulude efektiivsem kasutamine võimaldab omavalitsuse ametnikel spetsialiseeruda. Me ei karda ääremaastumist, sest ainult tugevad külad loovad perspektiivse valla. Ainult tugeva keskusega piirkond, kus tehakse sisulist koostööd, loob eeldusi ühtlaseks arenguks.

Väärtustame ettevõtjaid kui piirkonna suutlikkuse tagajaid ja toetame koostööd mittetulundussektoriga. Astume samme omavalitsusesisese bussiliikluse parendamiseks, seisame Kergu kooli säilimise eest vähemalt kuueklassilise algkooli-lasteaia tasemel. Soovime tagada sotsiaal- ja tervishoiutöötajate töökohtade säilimise kohapeal ning jagada vallavolikogus ja -valitsuses tehtava kohta infot külakoosolekuil.

Andres Tamm, Keskerakond:

Olen olnud Kaisma vallavolikogus kaks viimast perioodi. Oma kogemustest võin öelda, et see, mis toimus viimastel aastatel Kaisma vallas, polnud õige. Kaisma valla juhid ja suurem osa volikogust pole aru saanud, kuidas toimib kohalik omavalitsus. Valda peaks juhtima volikogu, kuid Kaisma vallas juhib vallavalitsus volikogu. Mida muuta järgmisel valimisperioodil, on raske küsimus.

Leian, et Kaisma ja Vändra valla liitumine otsustati liiga kiiresti, selgitamata põhjalikult välja, mida liitumine endaga toob. Me ei tunne üksteise probleeme ega vajadusi. Tegemist on kahe võõra (valla) sundabieluga. Pole meil ju ajalooliselt midagi ühist, välja arvatud Vändra rajoon. Ajalooliselt kuulusime hoopis Pärnu-Jaagupi kihelkonda, praegugi käib rahvas Pärnu-Jaagupi kirikus. Leian, et igal juhul peaksid liituma Vändra alev ja Vändra vald.

Oma vallavanema kandidaati meil ei ole, küll on olnud sellesisulisi vestlusi.

Oleme valmis tegema koostööd kõigi edumeelsete inimestega, kui see on kasulik kohalikule arengule. Ilma koostööta ei ole areng võimalik.