Teadlased ei usu Läti meteoriiti

Foto: Ants Liigus

Kuuldused pühapäeval Lätis alla sadanud meteoriidist meelitas Mazsalaca lähedale heinamaale kümneid ajakirjanike, teadlasi ja niisama huvilisi nii Lätist kui Eestist.

Rahva elavat huvi kasutas ära maa omanikki, kes Kundrati talu lähedal põlluservas ühelatiseid pileteid müütas. Hiljem ta küll loobus müügitegevusest ja jäi lootma papist kokku volditud korjanduskarbile.

Tõenäoliselt aga tema äri õitsema ei jää. Vaatamata meediakärale, on kahtlane, kas lätlased ikka saavad sarnaselt eestlastega nüüd oma isikliku rahvusliku meteoriidikraatriga uhkustada.

"Kindel võib olla vaid selles, et auk on maa sees," sõnas kaheksa meetrit laia ja neli meetrit sügava augu põhjast põlenud räbu kokku korjanud Tartu ülikooli rakendusgeoloogia professor Volli Kalm. Et see aga just maaväist päritolu on, ei julge Kalm kinnitada. Mustjaspruunide kamakate struktuur ja eelkõige asjaolu, et seal ohtralt metallitükke sees, viitavat tema sõnul pigem inimkätega loodud materjalile.

Läti ülikooli geoloogiaspetsialist Girts Stinkulis on aga veendunud, et inimkätega on loodud palju kõmu tekitanud aukki. Kui tõepoolest oleks midagi taevast alla sadanud, oleks pidanud maa seest välja paiskunud pinnast leiduma kümneid meetreid kraatrist eemal.

Mazsalaca kraatri ümber kõrguv savivall on aga nii korrapärane, otsekui oleks labidaga laotud. Samuti on kraatri põhi kahtlaselt lame, mitte aga koonuseline, nagu võiks eeldada puhul, kui midagi suurel kiirusel ennast maakoore sisse rammib. Põles seal aga, nagu väitis Läti ülikooli geoloogia doktorant Andris Karpovičs, hoopis alumiiniumi ja raua sulam.

"Ja me sõitsime siia, ah jobud," sajatas Kalm teeseldud pahameelega, musta känkrat käes hüpitades. "Seda oleks võinud iga katlamaja juurest korjata," porises ta. Ent võttis kogutud kraami siiski kaasa Tartusse. Seal tehtavad laboratoorsed uuringud peaksid tõe jalule seadma.