Stein Vegard Hagen: Norrat ja Eestit seovad pikaajalised sõprussuhted

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Norra kuningriigi suursaadik Eestis T.E. Stein Vegard Hagen.

FOTO: Erakogu

Norra Kuningriigi suursaadik Eestis T. E. Stein Vegard Hagen viibis Pärnus seoses Norra nädala avamisega. Paljuski noorematele inimestele mõeldud Norra kultuuri tutvustav nädal on jätk varem toimunud Rootsi nädalale.


Olete olnud Eestis suursaadik juba neli aastat. Mis on selle aja jooksul Norra ja Eesti suhetes muutunud?


Kui saabusin Eestisse, olid meil juba väga head suhted. Hulk Norra firmasid oli Eestis kanda kinnitanud (Eesti äriregistris oli möödunud aastal 374 Norra osalusega firmat – toim), sest siin oli saadaval oskustega, kuid odavat tööjõudu. Aja jooksul on eestlased Norra firmadele allhanke tegijatest muutunud iseseisvateks äripartneriteks, mis on minu arvates kõige olulisem.



Muidugi on praegu kriitiline aeg. Eesti on keerulises seisus, Norra mitte nii väga. Üsna palju eestlasi on tulnud Norrasse. Viimastel aastatel on Eesti olnud Norra oluline ekspordipartner. Samuti on kasvanud turistide arv, kes tulevad Norrast tutvuma Eestiga.



Kui räägime Norra ja Eesti maakondade suhetest, siis usun, et ei eksi, kui ütlen, et Pärnu ja Buskerud olid 1991. aastal esimesed suhteid sõlmima? Kuidas on sellised maakondade tasemel suhted teie arvates arenenud?


Pärnu ja Buskerud on väga hea koostöönäide. Kui aga rääkida regionaalsest koostööst, on veel pikk tee käia. Buskerud on tõesti vanim Norra-poolne koostööpartner, kuid alguses oli neid palju rohkem, ent mõnest koostööst pole asja saanud, teisal on muutunud koostöö vorm, aga see on loomulik. Peale Pärnu ja Buskerudi võiks nimetada veel Ųstfoldi ja Rapla maakonna tihedaid sidemeid, edeneb koostöö valdade tasemel, ka Pärnumaal.



Regionaalses koostöös on uus sfäär tervishoid ja lapsed, samuti vanurid. Vaatame, mis hakkab juhtuma järgmisel perioodil. Igal juhul olen meie suhete arengu suhtes optimistlik.



Kas oskate öelda, millist tahku Norra kultuurist tuntakse Eestis kõige vähem?


Oleme päris head kirjanduses, maalikunstis, võib-olla on meie kõige tundmatum tahk muusika, kuigi Eestis on käinud päris palju Norra muusikuid.



Usun, et meie rahvamuusika on Eestis vähe tuntud, sest te ise olete väga tubli muusikarahvas. Ma ei olnud kunagi varem käinud nii suurel muusikaüritusel nagu laulupidu.



Eestis on toimunud paaril viimasel aastal väga suuri Norra muusika üritusi, 2007. aastal tähistati saja aasta möödumist Edvard Griegi surmast. Möödunud aastal esines Eestis Norra kuningliku ooperi orkester.



Kuidas läheb Norral praegusel ajal?


Me tõesti ei tunne mingit kriisi tänu rahale, mida on varutud nafta- ja gaasituludest varasematel aastatel. Küll on suurenenud tööpuudus, ent seegi jääb kolme protsendi piiresse, mis on ikka teiste riikidega võrreldes väga väike näitaja.



Probleeme on eksporditurgudega, mis on mõistetavalt vähenenud. Paljud eestlased on leidnud Norras endale tasuvat tööd ja kokkuvõttes pole Norra kriisis nii palju kannatada saanud kui teised Euroopa riigid.



Norra on suhtluses Euroopa Liiduga omaks võtnud pea kogu euroliidu seadusandluse, aga täisliikmelisuse mõtet teil ikka veel ei ole?


Ei ole jah. Meil otsustab Euroopa Liitu astumise rahvas referendumil ja siiani on rahva seisukoht olnud, et Norra ei peaks kuuluma Euroopa Liitu.

Tagasi üles