Tööjõuvahetus tõi idavirulased Pärnusse

Nadežda Liss (vasakul), Alla Rõtova ja Tatjana Lapina elavad Ida-Virumaal, kus teadmisi Eesti kultuurist ja kirjandusest eriti vaja ei lähe, nüüd aga on nad varmad kogetut kodus jagama. Foto: Ants Liigus

Kui leiaks Pärnus tööd, tuleks kohe siia elama, kinnitasid Pärnut esimest korda külastanud idavirumaalased Alla Rõtova ja Tatjana Lapina, kes Pärnu keskraamatukogus lõimumisprojekti lähetusel kolleegide juures eesti keelt harjutasid.

Pärnu keskraamatukogu on üks asutustest, mis osaleb 5. detsembrini toimuvas TEA keeltekooli ja Integratsiooni Sihtasutuse projektis, mille raames Ida-Virumaa muukeelsed meditsiini-, haridus- ja raamatukogutöötajad läbivad tasuta eesti keele lühikursused. Kursuste jätkuks ongi mitmenädalane tööjõuvahetus eestikeelsest keelekeskkonnast pärit kolleegidega.

Kahe nädala vältel oli Pärnus kuus Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve naist, kolm neist keskraamatukogus ja kolm ühisgümnaasiumis. Sellest nädalast alustavad keelepraktikat uued inimesed.

Kahenädalase tööjõuvahetuse raames saavad projektis osalejad igapäevastes töösituatsioonides proovile panna oma eesti keele oskusi. Samuti tutvutakse Pärnu ajaloo ja kultuurieluga.

Tärkas kultuurihuvi

Tatjana Lapina ja Nadežda Liss on meeldivad ja haritud naised, kes töötavad Sillamäe keskraamatukogus, Alla Rõtova on nende Kohtla-Järvel elav kolleeg. Keegi naistest ei olnud oma elus varem Pärnus viibinud. Meie linn oli neile tõeline üllatus.

“Meeldib väga. Kahju, et pole suvi,” nentisid naised. “Pärnus elavad head ja lahked inimesed ning teie raamatukogu töötajad on abivalmis ning veetlevad,” ei olnud venelannad kiitusega kitsid.

Pärnus tehti linnaekskursioon, käidi teatris, muuseumis ja veekeskustes, külastati Valgeranda ja Audrut. “Meelsasti elaksin ja töötaksin siin,” lisas Rõtova ja praktikakaaslased olid temaga päri.

Pärnu keskraamatukogu arendusjuht Heinike Sinijärv tõdes, et keelekümblusprojektis osaleb keskraamatukogu esimest korda. Et praktika sujuks, määrati igale kümblejale tugiisik.

“Tööjõuvahetuse eesmärk on võimaldada erialast tööd eestikeelses keskkonnas, veeta ühiselt vaba aega ja palju suhelda,” kirjeldas Sinijärv. Tema sõnade kohaselt annab see toreda kogemuse ja toob vaheldust Pärnu keskraamatukogu töötajatelegi. “Selge, et keelekeskkonnas suhtlemine arendab keelt rohkem kui keelekursustel. Vahetasime töökogemusi, meil oli mitu arutelu, kuidas tööd huvitavamaks teha.”

Ida-Viru naised tunnistasid kolleegidele, et neil tekkis Eesti kultuuri ja kirjanduse vastu huvi. Nad ei teadnud sellest varem eriti, sest nende argikeskkonnas pole seda vaja: Sillamäel on lugejate seas eestlasi vaid kolm protsenti.

Kohalikel raamatukogunaistel tekkis mõte, et kuna vene keel hakkab rooste minema, oleks tore kasutada võimalust seda Ida-Virumaal praktiseerida.

Keelepraktika koolis

Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann oli väga rahul kooli töös kahe nädala vältel kaasa löönud külalistega, kelleks olid Kohta-Järve Järve Vene gümnaasiumi raamatukoguhoidja ning Jõhvi Vene gümnaasiumi huvijuht ja vene keele õpetaja. “Nad osalesid aktiivselt kõigil kooli üritustel ja käisid tundides. Tulevikus võiks keelekümblust jätkata, teha õpilasvahetust, kaasates majutamisel peresid.”