Eesti vanim ilves jõudis Kergu külla

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mati Kaal.
Mati Kaal. Foto: Urmas Luik

Kergu küla mees Janno Lang leidis sügisel 22 aastat tagasi püünisest ilvesekutsika, kes lõpetas oma elupäevad Tallinna loomaaias ja valvab nüüd topisena tema kodu.


“Panime talle talitaja järgi nimeks Janno ja üle kuue miljoni külastaja nägi see loom küll oma eluaja jooksul,” rääkis Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.



Kaal nimetas Jannot tõesti väärikaks isendiks, kuid ei julgenud väita, et tegemist on Euroopa vanima ilvesega. Kindlasti elas loom oma bioloogilise vanaduse piirini seetõttu, et tema laud oli puuritingimustes kaetud.



Looduse- ja jahimehe ning tuntud topisevalmistaja Janno Langiga tegi Mati Kaal laupäeval bartertehingu. Selle järgi jääb kõrgel kännul valvsalt ümbrust jälgivate silmadega täistopitud kaslane oma pojast peast leidjale, kolju aga saab loomaaed, mille vapiloom on ilves, enda õppeklassi väljapanekut täiendama.



“Selle kolba iga ruutsentimeeter räägib eluka kõrgest vanusest,” säras Mati Kaal, hoides käes elevandiluuvärvi säravat habrast õppevahendit. “Kui võrrelda seda koljut nooremate ilveste või mis tahes nooremate loomade koljuga, siis väikeste luude vahel on õmbluste luustumise aste erinev, aga nii vanal loomal on õmblused pea täielikult luustunud ja tundub, nagu oleks see kolp portselanist.”



Majaperemees Janno Lang naasis ilvesekutsika kolbaga. “Võrrelge nüüd suurust, see siin on nagu lapselaps,” kostis ta kahte koljut kõrvutades.



“Ta sai väga hästi läbi teiste elukatega, aga järglasi tal ei olnud, see on nagu inimestel: kui armastust ei ole, ei tule midagi,” rääkis loomaaia direktor ja rääkis, kuidas viimased rauga-aastad veetis Janno üksikpuuris, kus keegi teda väga palju ei seganud, nii nagu eakas inimenegi vajab rahu ja tahab rohkem puhata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles