Vändra vasikad kohanevad uues laudas eurotingimustega

“Ehitasime kaks heinaküüni kokku, panime 100 protsenti uue sisustuse ja nüüd võime vasikad uude vabapidamisega lauta lasta,” rõõmustas Vändra OÜ tegevjuht Ilmar Teevet. Foto: Urmas Luik

Vändra osaühingu mustakirjud vasikad kohanevad eurotingimustega Suurejõe külas vabapidamisega laudas, mis on kokku ehitatud kahest heinaküünist ja saanud uue sisu.

“Väljast näeb nagu poolvana, aga seest tuliuus,” ütles Vändra OÜ tegevjuht Ilmar Teevet, jälgides jõulukuu esimesel päeval esimeste vasikate toomist 600 suud mahutavasse vastvalminud farmi.

Euroopa Liidu suuniseid järgides peavad kariloomad olema kahe aasta pärast ehk 1. jaanuariks 2012 laudas vabapidamisel, sestap kiirustas Pärnumaa üks tippmajandeid Vändra OÜ ja pani piimahinna langusest hoolimata püsti ligi kolme miljoni kroonise maksumusega vasikalauda, peale selle enda panus kruusa ja muuga.

Pingutades edasi

Viratsaare lüpsilauda naabruses vasikalaudas jagasid tulevaste piimaandjate lusti osaühingu loomakasvatusjuht Ene Vaakman, taimekasvatusjuht Kaido Madisson, farmide ja masinapargi eest vastutav Peeter Kitsnik. Talitajad ja traktoristid hoolitsesid, et piimavasikaeast väljakasvanud loomad vanast kohast uude jõudnuna õiges suunas jooksu paneksid.

“Vasikad on väga rõõmsad ja õnnelikud, neil on siin hea olla, nad ei ole keti otsas, neil on siin õhku,” loetles Vaakman plusse, mida annab vabapidamisega külmlaut.

Vändra OÜ kasvatab 1250pealist lüpsi- ja 800pealist noorkarja ning avas paari aasta eest Sõõrikel nüüdisaegse farmikompleksi.

Selle kohta, kuidas on võimalik majandussurutise ajal loomalautu ehitada, kui piima oma- ja varumishinna vahel haigutab ligi kroonine auk, oli tegevjuhil vastus võrdlusena varnast võtta.

“Ma ei ole nii soodsat ehitusaega näinud, ma ütleks, et 60 protsenti on ehitushind, võrreldes sellega, mis oli kaks aastat tagasi,” kõrvutas ta hinnalangust. “Meil oli kuus pakkujat, valisime soodsaima neist, kohaliku firma Vändra Tare, 21. septembril teatasime võitja ja 1. detsember oli ehituse tähtaeg.”

Laudas on kaldpõrandad, kust sõnnik ära valgub: loomade küljealused jäävad kuivaks. On eelsoojendusega automaatjootjad ja lahtikäivad katuseluugid ning ustel tuult hoidvad kilekardinad.

“Ega meil ka raha jätku, aga odavama ehitusega saime pool võitu kätte ja eks me pinguta rohkem,” tõdes loomakasvatusjuht.

Tulevikuplaanid

“Siia on päris palju rauda sisse pandud, sellest ehituse maksumusest peaaegu veerandi moodustab sisustus, sest ega metalli hind nii väga kukkunud ole, võrreldes ehitushinnaga,” täiendas teiste juttu peainseneri pilguga Kitsnik.

Kauaaegse põllumajandusjuhina nentis Teevet, et ta ei mäleta nii märga aastat, nagu oli tänavune. “Teravilja võttis vesi 600 hektarilt niimoodi ära, et saime tonni tagasi. Tagatipuks jäi pea kogu kolmas niide põllule, nii et söödaga oleme natukene kimbatuses, aga tasapisi, ökonoomselt, saame talve üle elada,” rääkis ta.

Samal ajal peab Vändra OÜ juhtkond plaani ehitada paar silohoidlat, heinaküün, noorkarjalaut, et aja nõuetega sammu hoida.

Majandusliku kaalutluse tulemus 58 töötajaga osaühingus oli vasikalauda ehitamine, sest tuues sinna Kadjaste ja Mustaru laudast noorloomad, ei olnud vaja ehitada nende juurde sõnnikuhoidlat, mõlema maksumus on poolteist miljonit krooni.