Pärnu otsib PAUHile head peremeest

Kellelgi ei ole põhjust väita, et PAUHi signaali pole kuulda. Nimelt pole ei PAUHi hooldava Alarm Center OÜ esindaja Olev Rosar ega keegi teine sireeni tema täies võimsuses veel linnarahvale lasknudki. Jääb loota, et seda pole põhjust kunagi teha. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus on eelkäijatelt pärandiks saadud autonoomse hoiatussüsteemiga (PAUH) hädas. Endal selle ülalpidamiseks raha ei jätku, müüa pole seda mõtet ja keegi teine seda taaka enda kanda võtta ei soovi.

“Linnavalitsuse seisukoht on, et PAUHi ülalpidamine on linnale liiga koormav,” ei soovi linnavalitsus abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnade järgi järgmise aasta eelarvest enam PAUHile raha kulutada. Koalitsioonilepingki näeb ette PAUH-süsteemi linnaeelarvest ülalpidamise lõpetamise.

Praegu neelab Pärnu autonoomne hoiatussüsteem linnakassast igal aastal 123 551 krooni ehk viis korda vähem, kui kulus taastusravikeskuse Estonia juhile Vello Järvesalule hüvitise maksmiseks.

Kokku on hoiatussüsteemi loomiseks ja töös hoidmiseks kulutatud aga juba ligi kolm miljonit krooni. Mistõttu ei pea Kosenkranius mõistlikuks seadmeid lihtsalt maha kiskuda. “Parem oleks, et sellega toimetaks see, kes seda süsteemi vajalikuks peab,” sõnas ta.

Päästekeskus andis korvi

Nõnda suundus Kosenkranius PAUHile uut peremeest otsides Lääne-Eesti päästekeskuse direktori Ivar Kaldasauna jutule. Võtku päästekeskus PAUH omale ning maksku hooldamise ja testimise eest. Oli ju päästekeskus see, kelle näpunäidete järgi süsteem püsti pandi. Liiati asub sireenide käivitamiseks kasutatav arvutigi päästekeskuse ruumides.

Paraku ei ole päästekeskus PAUHi ülalpidamiskulude enda kanda võtmisest vaimustatud. Ehk nagu selgitas Lääne-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Priit Laos, paneb kõik paika raha. “See on päästeameti ja siseministeeriumi tasandi küsimus, kuna Lääne-Eesti päästekeskuse eelarves sellisteks kulutusteks vahendeid planeeritud ei ole,” tuleb need asjad tema väitel kõrgemal pool läbi rääkida.

Ootamatu tõrge päästekeskuse poolt oli linnavalitsusele pettumus: ühtki teist võimalikku kandidaati, kellele PAUH üle anda, neil välja mõeldud ei ole.

Hea lahendus puudub

Juhul, kui keegi hädapasunaid adopteerida ei soovi, tuleb Kosenkraniuse jutu järgi kaaluda kahe võimaluse vahel.

Esimene oleks seadmete müümine. Näiteks mõnele teisele omavalitsusele. Nii mõnegi omavalitsuse esindajad olevat häiresüsteemi vastu huvi üles näidanud ja kohapeal asja uurimas käinud. “Kui PAUH siin lõpetab, siis kindlasti jätkavad need seadmed elanikkonna turvalisuse tagamist kusagil mujal,” usub Laos.

Teenitud ja kokkuhoitud raha eest aga võiks näiteks ehitada mereäärse rannatee Side tänavast linna piirini, nagu linnapea Toomas Kivimägi valimisliidus Pärnu linnavolikokku pääsenud Eino-Jüri Laarmann välja on pakkunud.

Iseasi, kui palju raha õnnestuks PAUHi müügiga teenida. Kosenkranius sellele väga ei panustaks. “Kui oled ehitanud kolmemiljonilise süsteemi, siis ega sa ei saa seda sama hinnaga maha müüa,” ei pea ta müümist otstarbekaks.

Teine võimalus oleks kogu süsteem kuni paremate aegade või investori saabumiseni konserveerida. Sellisel juhul aga ei teeniks linnavalitsus mitte sentigi ja ohu korral poleks häiresüsteemist ikkagi mingit kasu.

“Kui seda süsteemi vaja on, siis ei saa niimoodi, et tõmbame juhtme välja ja mingil hetkel lükkame jälle sisse,” tuleb konserveerimise korral Kosenkraniuse sõnade kohaselt kõigil arvestada sellega, et PAUH enam ei tööta.

Õnnetusest ei pääse

Päästekeskus emma-kumma lahenduse üle just rõõmu ei tunne. Nende huvi on, et PAUH jääks kestma. On see ju üks ja oluline osa meetmete süsteemist, millega inimesi hädaolukorras teavitatakse.

Peale PAUHi kasutamise võimaluse on päästeametil näiteks leping Eesti Rahvusringhäälinguga inimeste informeerimiseks meediakanalite kaudu. Käivad läbirääkimised mobiilsideoperaatoritega SMS-teavitamiseks hädaolukordades.

“Turvariskidega on nii, et inimene on kaitseta, kui ei ole ühtki meedet rakendatud. Iga lisanduv meede on turvalisust tõstev, iga ära võetud meede turvalisust vähendav,” selgitas Laos riske, mis kaasneks PAUHi vaigistamisega.

Sestap, nagu ütles Laos, loodab päästekeskus, et Pärnu linnajuhid leiavad siiski parema lahenduse, kui on PAUHi mahamonteerimine või stepsli väljatõmbamine.

“Selge on see, et iga päev viib meid lähemale suurõnnetusele, olgu selleks üleujutus või muu looduse või inimese põhjustatud õnnetus. Võtmeküsimus on, kuidas ametkonnad, omavalitsused ja elanikud selleks valmis on, kui see kätte jõuab,” manitses Laos.