Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja abilinnapea Annely Akkermann esitasid rahandusminister Jürgen Ligile taotluse lubada erandkorras Vallikääru rekonstrueerimist Euroopa raha toel, ehkki linna võlakoorem seda ei eelda.
Rahandusministeerium vaeb Pärnu saatust
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
17. detsember 2009, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Jutt on 64 miljonist Euroopa struktuuriabi kroonist, mis oli Pärnule lubatud, kuid mille saamist pidurdab Mart Viisitamme juhitud linnavalitsusest jäänud ülisuur võlakoorem,” selgitas rahandust kureeriv abilinnapea Akkermann. “Pärnu võlad moodustavad linnaeelarve omatulust 64 protsenti lubatud 60 asemel.”
Abilinnapea lisas, et kui võtta arvesse Pärnu Koolide Sihtasutust koormavad laenudki, küüniks laenude osa üle 80 protsendi eelarveaasta omatulust.
Rahandusministeerium on hinnanud Pärnu linna finantsmajanduslikus mõttes kolme kõige halvemas seisus omavalitsuse hulka Viimsi valla ja Tallinna kõrval.
Abi on ülitähtis
“Pöördusime ministri poole, et Pärnu saaks erandkorras õiguse Vallikääru europrojektiga jätkata, kuigi meie laenukoormus on lubatust suurem,” ütles Akkermann.
Vallikääru europrojekti raha on Pärnule oluline, kuna rekonstrueerimistöid on juba alustatud ning kui Euroopa Liidu raha ei tule, peab linn tehtud töö eest maksmiseks ise raha leidma.
See tähendaks linnale ligikaudu 20 miljoni kroonini küündivat lisakohustust, mille katmiseks Akkermann praegu vahendeid ei näe.
Kivimägi ja Akkermann selgitasid rahandusministrile, et pool Vallikääru rekonstrueerimisprojektiga seotud omafinantseeringu 12 miljonist kroonist on linn juba maksta jõudnud, mistõttu lisalaen pole päevakorral. Pealegi on tulevaks suveks uue näo saanud Vallikäär tähtis objekt 24.-27. juunini toimuvatel rahvusvahelistel hansapäevadel.
Linnavara tuleb müüa
Kivimägi ja Akkermann esitasid rahandusministrile kava, kuidas linna võlakohustused 2011. aastaks viia eelarve omatulust allapoole nõutud 60protsendist ülempiiri. Linnajuhid rõhutasid, et esitatud kava ei võta siiski arvesse koolide sihtasutuse võlakoorma vähendamist.
“Kuni 2011. aastani jäävad teised eurorahale toetuvad ja linnakassast omafinantseeringut nõudvad projektid ootele,” märkis Akkermann. Ta lisas, et vähemalt ühe kärperingi peab läbi tegema tuleva aasta niigi juba koomaletõmmatud eelarve. “Ühe korra peame eelarve eelnõu veel kindlasti kärpima,” oli rahandust kureeriv abilinnapea eile resoluutne. “Linnaeelarvet pingestavad laenuintressid, mis tuleb põhitegevuse kuludest, nagu palgad, tänavavalgustus ja kontorikulud, kokku hoida.”
Akkermann rõhutas sedagi, et vältimatult tuleb eeloleval aastal müüa linnavara. “Põhiline võimalus likviidsuskriisist ja üle normide ning jõu käivast võlakoormast lahtisaamiseks on linnavara müük,” sõnas ta. “Ma ei pea suureks patuks, kui müüakse sanatooriumid ja makstakse ära spordihalli võlad.”