Lumerohkus teeb metsas muret

“Sellel lageraielangil on viimane kasetukk, harvester teeb päevas ju kümne saemehe töö, võtab 100 tihu maha,” räägib RMK Edela regiooni Vändra metskonna praaker Vello Nõmm, heites pilgu poolteise hektari suurusele alale. Foto: Urmas Luik

Puiduturu avanemine kogu sortimendile rõõmustab metsamehi, kuid teisalt toob murekortse nende laubale tööd takistav ja masinaid proovile panev käre pakane koos lumesajuga, mis sulgeb lankidele viivad teed.

“Peame muretsema, et mehed saaksid langile ja autod pääseksid puidulademete ligi ja metsnikud uusi lanke eraldama,” rääkis RMK Pärnumaa metskonna metsaparandaja Karl Ruukel, kelle mure on korraldada maakonnas riigimetsa töötandrile viivate teede lahtihoidmine.

Riigihanke konkursi võitjatena hoiab maakonda poolitavas kahes RMK metskonnas, need on Pärnumaa ja Vändra metskond, teid piirkonniti lumevabana neli firmat. Kui tellimus on esitatud, siis 72 tunni jooksul peavad lankideni viivad metsateed olema lahti lükatud.

Taliteede vangistus

See tähendab, et kolme ööpäeva pärast peavad töötegijad jõudma vajaliku langini. Paraku, nii nentis Ruukel, on tänavune lumi tellimuse täitjatele kõva pähkel, sest valdavalt kasutavad lumetõrjujad põllumajandustraktoreid, mille sahk ja hobujõud saavad jagu tavalise talve sadudest.

“Minu piirkond on 800 kilomeetrit, aga kõik ei ole metsatöödes kasutatavad teed. On juhtunud, et tee on kinni, mehed ei saa langile ja kannatab nii töökorraldus kui mehe kuupalk,” mainis Ruukel, lisades, et metsateede lahtilükkamisel on aidatud neidki, kes jäänud lumevangi taludes.

“Talumehed siin nutavad, et ei saa metsa, ja jahimehed nutavad, et ei saa metsa, aga sisuliselt lükatakse lahti need teed, kus on praakeritel töö parasjagu või käib puiduvedu,” kostis RMK Vändra metskonna metsaülem Jaan Kägu, kelle valdustes on kokku 500 kilomeetrit riigimetsateid.

“Metsamaterjali kokkuveol on samuti probleemid, eelkõige nendel lankidel, mis jäid eelmise nädala kahe rohke lumesaju alla,” ütles RMK Edela regiooni juht Aivar Laud. “Seal on olukord selline, et traktorijuht ei näe isegi, kuhu on paigutatud sortimendi järgi puit hunnikutesse, ta peab kompama ja katsuma kokkuveotee ääres lumealuse läbi.”

Regiooni juhi sõnutsi võib lankidel, kus puit lume alla mattunud, kevadel juhtuda nii, et tuleb teha järelkorjamist. Iseküsimus, kas siis kõikidele lankidele enam masinatega peale pääsebki.

Metallgi murdub

“Metsamehele on talv väga hea raiumise poolest, ainuke viga on see, et lumi jäi puude külge kinni ja nüüd, kui sulaks läheb, lund juurde sajab ja külmetama hakkab, teeb ta kurja metsale: hakkab raskusega puid ja oksi murdma,” muretses kogenud metsamees Jaan Kägu. “Lumi on puude küljes kinni, ei ole tuult olnud, peaks vähe tormi tegema, raputaks lume maha.”

Ligi poole meetri sügavune lumi ei takista langetustraktoril langil rabamist, sest lõikepea vajutab ennast sügavale, kuid saemeestel oleks parem tööd teha märksa õhema lume ja külmunud maaga.

Ohutustehnika nõuete järgi tuleb neil enne puu langetamist selle ümbrus lumest puhastada nii, et nad saaksid 45kraadise nurga all sellest taganeda.

“Masinatel, kui nad on vanemad, võivad suure külmaga tekkida praod ja mõrad. Kui on üle 20 kraadi külma, siis mehed vanemate masinatega tavaliselt tööle ei lähe,” mainis Kägu.

RMK puiduturustusosakonna turustusspetsialist Urmas Treial on aga kättejõudnud aastaajaga rahul, sest puiduturg näitab majandussurutisest üleoleku märke.

“Kõige suurem erinevus eelmise ja selle aasta vahel ongi selles, et tänavu on kogu toodangule turg olemas ja hinnad paremad kui aasta tagasi,” väitis Treial. Tema sõnade järgi on kogu sortimenti võimalik müüa ja saab metsa majandama hakata. “Ilmastikutingimused on ju suurepärased, küll see lumi ka järele annab,” kostis ta.

Läinud aastal oli olukord selline, et paberipuidu järele nõudluse vähenedes ja hinna kukkudes pakkus RMK küttepuudena müügiks kasepuid. Esimest korda Eesti taasiseseisvumise järel müüdi kohalikul turul kaske kui väärikat puud ahju ajamiseks.

“RMKs tervikuna on aastane raiemaht 2,3 miljonit tihumeetrit ja metsasektori kohta võime öelda küll, et masu on möödas, mingit tormilist hindade rallit ei toimu, pigem on stabiilsus. Praeguses situatsioonis on RMK turuga rahul,” rääkis Treial.

Kägu arvas tänavusega võrreldavat talve mäletavat oma tudengiajast, Tartu päevist 1970. aastate lõpust. Siis oli veel käredam pakane ja sügav lumi.