Süüdistatavad kalandustegelased ei vannu alla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Alar Oppar (vasakul) ja Thorben Gronkjaer Nielsen.
Alar Oppar (vasakul) ja Thorben Gronkjaer Nielsen. Foto: Urmas Luik

Riigiprokurör Triin Bergmann saatis 22. detsembril Harju maakohtusse üldmenetluse korras kriminaalasja, mis puudutab endise osaühingu, praeguse aktsiaseltsi FjordFresh Holdingu, selle juhatuse liikme Thorben Gronkjaer Nielseni ja põllumajandusministri endise nõuniku, nüüdse AS FjordFresh Holdingu juhatuse liikme Alar Oppari tegevust. Riigiprokuratuuri pressiteate kohaselt süüdistatakse Alar Opparit mõjuvõimuga kauplemises ja pistise võtmises, Nielsenit ja FjordFresh’i süüdistatakse pistise andmises.


FjordFresh arendab Pärnumaal Audru valla territooriumil ulatusliku kalafarmi projekti, millega kaasneks üle seitsme miljardi Eesti krooni suurune investeering Eesti majandusse. Nüüd on arendustegevusel veskikivina kaelas riigiprokuratuuri süüdistus.



Milles on teie süüdistuse sisu?


Alar Oppar:

Prokuratuuri soov on mulle omistada kaks kuritegu koondnimetusega võimuga kauplemine. Esmalt loen ma süüdistusest välja, et kuriteoks on kvalifitseeritud minu poolt 29. aprillil 2008 põllumajandusministeeriumile saadetud kiri koos ettepanekuga küsida vesiviljelus- ja kalasaaduste töötlemismeetmes kehtivat detailplaneeringut ja ehitusluba mitte projekttaotluse esitamise, vaid selle realiseerimise hetkel.



Meenutan, et lahkusin ministeeriumist 14. aprillil 2008 ja need meetmed ilmusid e-õigusesse avalikuks kommenteerimiseks juba 10. aprillil 2008. Kuritegu on ka see, et söandasin ministrile helistada samas küsimuses veel nädal aega hiljem, justnagu minister ei teadnuks, et olen ministeeriumist lahkunud ja töötan eraettevõttes.



Teine osa süüdistusest on veelgi rumalam. Prokuratuuri arvates olen FjordFreshi kasuks üritanud Maaelu Edendamise Sihtasutusest (MES) välja nihverdada kokku 52 miljonit eurot riigigarantiisid.



Tõene on sellest vaid numbriline fakt, sellises summas taotlus on meil tõesti olnud juba 1,5 aastat menetluses EKFis (loe: mitte Eesti Kalandusfondis, vaid Taani Ekspordi Krediidi Fondis). MESi varad kokku on vaid 38 miljonit eurot, millest 2/3 on omakorda pikaajaliste kohustuste all.



Prokuratuur ei tunne kahjuks riigiabi reegleid. Euroopa Liiduga liitumise eel lepiti liitumislepinguga kokku, et MES peab viima oma garantiitooted kooskõlla acquis communautaire’iga. Eesti varasemad valitsuskoalitsioonid seda ei teinud, nii saabus kätte 1. mai 2007, kui avastati, et ühelgi KREDEXi ega MESi garantii- ja laenutootel pole Euroopa Komisjoni riigiabi lubagi. Nii avastas ka MESi nõukogu, et fond ei saa põllumajandus- ja kalandussektorisse anda mitte ühtegi riigiabiga finantstoodet.



Hakkasime neid riigiabilubasid siis menetlema, riburada mööda saatsimegi Euroopa Komisjoni hoiu-laenuühistutele, mittetulundusühingutele ja ettevõtetele, sh põllumajandus- ja kalandusettevõtetele suunatud garantiide abimeetmete kavad.  Ja see tegevus on nüüd kvalifitseeritud kriminaalkuriteoks.



Uurija pole suutnud endale selgeks teha sedagi, et need meetmed on kõik väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, FjordFresh on aga suurettevõte.



Thorben Nielsen:

Jagame arvamust, et prokuratuur ei taha tunnistada juurdluse läbikukkumist ning vägisi soovitakse ebamugav ülestunnistus lükata kaugemasse tulevikku, püüdes sellega hävitada ka meie ettevõtmist.



Kuidas on lugu pistise andmise ja võtmisega?


Alar Oppar:

Pistiseks on kvalifitseeritud Thorbeni poolt mulle antud ja mu majanduslike huvide deklaratsioonis seadusekohaselt deklareeritud intressiga laen 400 000 krooni, mu kolme kuu ettemaksuga töötasu, juhatuse liikme koht ettevõttes ja optsioon kahele protsendile ettevõtte aktsiatest.  



Thorben Nielsen:

Kuigi tegin Alarile ettepaneku asuda FjordFreshi tööle ajavahemikus 6. märtsil 2008, ignoreerib prokuratuur tahtlikult seda fakti ja soovib justkui välistada igasuguse võimaluse, et tegelikult oli tegu täiesti tavalise protsessiga, kuidas avalikust sektorist erasektorisse üks töötaja üle värvatakse. 



Pärnumaa inimesi huvitab muidugi eelkõige see, millist mõju avaldab kriminaalsüüdistus Audru kalafarmi investeeringule.


Thorben Nielsen:

Kohtume järgmine nädal investorite ja kreeditoridega Kopenhaagenis, et esitatud süüdistust koos advokaatidega veel kord arutada.



Oleme sunnitud tegema seekord kiireid ja põhimõttelisi otsuseid, sest kriminaalasja eelmenetlus juba seiskas projekti 16 kuuks. Me ei jaksa eriti kaua enam püsikulusid ohjata, mis on praegu veel suurusjärgus üks miljon krooni kuus. Suuremad tagasilöögid oleme siiski varem kätte saanud.



Millised need olid?


Thorben Nielsen:

Meil oli kavas sõlmida 15. septembril 2008 kolme Šveitsi investoriga (Eurasian Capital AG, BDC Management AG ja Marcuard Heritage Ltd) 49 protsendi aktsiaosaluse võõrandamiseks 90 miljoni euro suurune aktsionäride kokkulepe Tallinnas Raidla Lejins and Norcous büroos. Selle kohta on ka due diligence’i näol tõend advokaadibüroos Evercheds Ots & Co. Kuid 10. septembril 2008 korraldatud ja suure aplombiga ajakirjanduses avaldatud  kaitsepolitsei reid viis need investorid meilt ära.



2009. aasta märtsis astus aktsionäride ringist välja ka 4,4 miljoni eurose strateegilise osalusega Norra/USA konsortsium Transatlantic Partners A/S. See kõik on olnud tingitud segasevõitu kriminaalasjast. Kahju on sellestki, et minetasime head võimalused võtta odavat laenukapitali ettevõttesse enne Lehman Brothersi pankrotti. 



Alar Oppar:

Praeguseks kuulub 100 protsenti FjordFresh Holding ASi aktsiaid KRF Holding OÜ-le, millest omakorda 66,6 protsenti aktsiaid kuulub Karsten Ree Holding ApSile (100 protsenti Karsten Ree, Taani) ja 33,4 protsenti FGBW Finanz AG-le (100 protsenti Franco G. Bianchi, Šveits). Kümnele protsendile aktsiatest omab optsiooni Muhe Grupp OÜ Eestist, mis kuulub Jaanus Murakale ja Tauno Heilile. 



Mis seisus siis Audru kalafarmi projekt praegu on?


Alar Oppar:

Oleme kulutanud arendusele Eestis 48 miljonit krooni, millest 10 miljonit krooni on moodustanud detailplaneeringu menetlus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, 11 miljonit krooni investeeringud kinnistutesse, ülejäänud vahendid on läinud põhiliselt tehnoloogiliste lahenduste ja ehitiste projekteerimisse.



Thorben Nielsen:

Ettevõttel on võetud täiendavaid lepingulisi kohustusi  suurusjärgus 330 miljonit krooni, millest suurimad on lepingud tööstusalal kõrgepingeliinide, trafoalajaama ja elektrijaotlate rajamiseks ning kohustused ühendusteede ja muude tehnovõrkude rajamiseks. Kui suudaksime veel vähegi kinni hoida endi seatud ajagraafikutest, peaks ainuüksi 2010. aasta koguinvesteering ulatuma 1,32 miljardi kroonini. Kuid praegu ei saa me enam milleski kindlad olla.



Kui palju teil ettevõttes inimesi töötab?


Thorben Nielsen:

Meil on umbes 40 lepingut ettevõtetega, kes osutavad meile eri teenuseid – infrastruktuuri, tehnoloogia, ehituse projektijuhid, arhitektuurse, konstruktsiooni ja eriosade projekteerijad, robotica ja IT, külm- ja jahutusseadmete, elektri-, hapniku- ja reovee puhastusseadmete insenerid jne.



Projekti kallal on töötanud viimased kaks aastat umbes 120 inimest. Kontoris on tööl 6 inimest ja 11 töötajat on väljaõppel. Värbasime juba eelmise aasta suvel projekti 32 professionaali välismaalt (kalageneetikud, -veterinaarid, -söödatehnoloogid, vesiviljelustehnoloogid, laborispetsialistid jne) kokku 12 riigist. Esimene osa neist asub Pärnusse juba 15. veebruarist. 



Alar Oppar:

Meie juures käib Pärnus regulaarselt koos ettevõtte teadusnõukogu, kuhu kuuluvad oma ala professionaalid maailma nimekatest kompetentsikeskustest: Nancy Ülikool, INRA, Lorraine’i Riiklik Polütehniline Instituut (kõik Prantsusmaa), Namuri Ülikool (Belgia), Iowa Ülikool, Aquaseed Inc., Patogen Analyse (Norra), Aller Aqua (Taani) jne. Praegu tegeleme nt sesoonsuseväliste kalamaimude paljundamistehnoloogiatega, et panna ahvenalised aasta läbi kudema. 



Kui tõenäoliseks peate ise projekti jätkumist Eestis?


Alar Oppar:

No, me ei ole ju veel üheski asjas alla andnud, sest me ei tunne endal mingit süüd olevat. Miks peaksimegi? Kahju on vaid kaotatud ajast ja lisavaevast.



Thorben Nielsen:

50/50. See farm tuleb siiski Eestisse, varem või hiljem.

Tagasi üles