Peredesse sünnib kolmandaid lapsi aina rohkem

Ehkki Eestis tervikuna mullu sündimus üle-eelmise aastaga võrreldes langes, siis Pärnumaal hoopis kasvas, tähelepanuväärselt enam sündis peredesse kolmandaid ja neljandaid lapsi.

Eestis sõlmiti mullu aastataguse ajaga võrreldes 410 sünniakti vähem, Pärnumaal aga üheksa rohkem. Seda pole just palju, kuid selle taustal, et kõigis ülejäänud rahvastikutoimingutes võis mullu täheldada tagasiminekut, teeb sündimuse tõus eriliselt head meelt, kinnitas Pärnu maavalitsuse kantselei rahvastiku toimingute talituse juhataja Liis Rausk.

Läinud aastal pandi Pärnumaal kirja 1050 lapse sünd, neist 633 Pärnus ja 417 maakonnas. Tüdrukuid sündis 22 võrra rohkem. Kaksikutepaare oli 20: kolm paari poisse, kümme tüdrukuid ja seitse segapaari.

“Et siin sündimus suureneb, on ilmselt märk, et noored pered soovivad Pärnumaal elada,” tõdes Rausk. Maakonna suurima sündimusega vallad olid Paikuse, Audru, Saarde ja Sauga.

Kõige rohkem sündis peredesse esimesi lapsi, aga varasemaga võrreldes on masust hoolimata (või just tänu sellele ja vanemapalgale) oluliselt rohkem ilmale tulnud kolmandaid ja neljandaid lapsi. Kui mullu sündis 166 kolmandat last, siis aasta varem 133. Neljandaid lapsi sai kirja vastavalt 61 ja 37.

Kui aga rääkida vastsete lapsevanemate perekonnaseisust, sündis vaid kolmandik lapsi (347) perre, kus vanemad olid abielus. 638 lapse puhul ühildati sünni registreerimine isast põlvnemise kindlaks tegemisega, tõenäoliselt on enamik neist vanemaist vabaabielus.

Noorim sünnitaja oli 16- ja vanim 46aastane.

Lahkumised

Surmaakte koostati mullu Pärnus 673 ja maakonna omavalitsustes 414, kokku 1087. Seda on 2008. aastaga võrreldes 78 võrra vähem.

Iive jäi Pärnumaal möödunud aastal küll 37 inimesega miinusesse, kuid varasematel aastatel on sündide-surmade vahe olnud umbes paarsada juhtumit sündide kahjuks.

Surmade ja sündide arvu vahe kahaneb kogu Eestis. Kui 2008. aastal jäi vaheks 533, siis mullu suri 317 inimest rohkem, kui sündis. Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit pidas Postimehega rääkides suremuse languse põhjuseks ühelt poolt liiklussurmade ja kriminaalsete surmajuhtumite vähenemist, teisalt inimeste tervise järjekindlat paranemist. “Keskmine eluiga on naistel igal aastal stabiilselt pikenenud, meestel on olnud mõni tagasilöök, kuid suundumus toimib nagu kogu arenenud maailmas,” lausus Tiit.

Pärnu mullune vanim lahkunu oli 99aastane naine ja maakonnas 104aastane naine.

Kui vaadata sünde-surmasid Pärnumaa valdades, sai näiteks Saardes 37 sünni kõrval kirja 67 surma, seevastu Tahkurannas 36 sünni kõrval vaid seitse surma.

Vastu Eesti lõunapiiri jäävas suure pindalaga Saarde vallas on palju väikseid külasid, kus rahvastik järjest vananeb, seevastu Pärnu külje all Tahkuranna valla elanike register on viimastel aastatel esmajoones noorte perede arvel kasvanud.

Tahkuranna vallavanem Karel Tölp ütles, et kui varasematel aastatel on sündimus vallas jäänud paarikümne piirimaile, siis mullune hüpe tuli äärmiselt meeldiva üllatusena. “Eks oma osa mängi siin see, et meie valda on palju noori kolinud, elanike keskmine vanus jääb juba alla 40 aasta,” sõnas Tölp.

Nimed

Lõppenud aasta populaarseim tüdrukunimi oli Liis oma kõikvõimalikes variantides, järgnesid Miia, Grete, Maria ja Lisete teisendid.

Poistele pandud nimede seas troonis jätkuvalt Markus Matiase ja Karli ees - kõik kolm mitmes kirjapildis. Veel olid soositud poisinimed Sander ja Rasmus.

Kui lapse nime valikule piirid seadnud uus nimeseadus kehtima hakkas, tekitas see algul nurinat, kuid nüüd tuleb Rauski sõnutsi harva ette juhtumeid, kui lapsele tahetakse panna seadusele vastu käiv nimi. Pigem võib märgata, et need, kellele 1990ndate algul keeruline või igapäevases suhtlemises kohmakana tunduv nimi pandud, tulevad täiskasvanuna seda muutma.

Abielud

Abieluakte koostati mullu 238, neist 212 maavalitsuses ja 26 kogudustes. Aasta varem sõlmiti Pärnumaal 341 abielu. “Siin on vähenemine täiesti mõistetav, tuleb ju maksta riigilõiv ja pulmapidu on kallis, seepärast lükatakse abiellumine praeguses majanduslikus olukorras edasi,” selgitas Rausk.

Mehed registreerisid oma esimese abielu 168 ja korduva 70 korral, naised vastavalt 156 ja 82 korral.

Kõige magusam abiellumise iga oli 31-40 aastat, vanim peigmees oli 71- ja pruut 62aastane. “Üle aegade esimene aasta, kui abiellumise iga ei lühendatud,” tähendas Rausk. “See tähendab, et ei registreeritud ühtegi paari, kus üks pooltest oleks olnud alaealine.”

Pärnu maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talitus väljastab abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendeid neile, kel plaanis välismaal abielluda. Mullu väljastati 47 niisugust tõendit. Pärnumaalased soovisid abielluda 25 riigis, sealhulgas Egiptuses, Türgis, Marokos, Hiinas ja Küprosel.

Järjest levib trend mõnes eksootilises paigas paari heita ning pärast vastava riigi abieludokument Pärnu maavalitsuses registreerida. Mullu abiellus mitu paari näiteks Las Vegases, aga ka Honolulus ja Seišellidel.