Korteriühistute valik: valgus või pimedus

Papiniidu 29 on üks paljudest Mai piirkonna korteriühistutest, kes peavad valima, kas maksta hoovi valgustuse eest edaspidi ise või leppida kuuvalgusega. Foto: Ants Liigus

Sel kuul said Pärnu 40 korteriühistut linnavalitsuse majandusosakonnalt ultimatiivses toonis teatise, millega nõuti, et nood kiiresti otsustaksid, kas ja mil moel nad kinnistuid edaspidi valgustavad.

Linna kulul hoove valgustavatele ühistutele on jäetud kaks võimalust. Nad kas ühendavad valgustusliinid korterelamute elektritoitele ja maksavad hoovi valgustamise eest ise. Või jäävad kinnistualad valgustamata ning linnavalitsuse majandusosakond demonteerib valgustusliinid.

“Linna tänavavalgustus on mõeldud eelkõige tänavate, parkide ja muude üldkasutatavate alade valgustamiseks. Erakinnistute valgustamine ja seal asuvate valgusliinide hooldamine linnaeelarve rahaga ei ole õige, eriti veel praeguses linnale keerukas majanduslikus ja finantsilises olukorras,” seisab majandusosakonna juhataja Mait Talvoja allkirjastatud kirjas.

Kallis lõbu

Vaatamata linnavalitsuse lahkusele, mis lubab postid koos valgustite ja liinidega korteriühistutele tasuta üle anda, ei ole liinide ühendamine maja elektrisüsteemiga just odav.

AS Elwo Pärnu piirkonna juhataja Enn Jagori hinnangul läheb elektrisüsteemide ümberehitamine, sõltuvalt leitud lahendusest, maksma paarkümmend tuhat krooni.

Ehkki kirjas märgitakse, et tänavavalgustuse hooldefirma AS Elwo alustab väljalülitamistöödega juba tuleval kuul, ei tähenda see linnavalitsuse tehnovõrkude peaspetsialisti Jaan Põlma selgitusel seda, et 1. veebruaril mattuvad kümnete majade hoovid pimedusse.

“Me tahaks, et ühistud sellega tegeleksid ja arutaksid,” selgitas Põlma, kes oma kogemusest on õppinud, et kui kohe tegutsemist ei nõuta, ei hakkagi keegi probleemiga tegelema.

Juba suvel hakati tegema korteriühistutele selgitustööd, et nood võiksid oma hoovi valgustuse eest ise maksta. Siis tulid valimised peale ning linnaisad ei tahtnud niivõrd tundliku teemaga elanike pahameelt ära teenida. Nii jäigi ettevõtmine soiku.

Septembris lõikas AS Elwo linnavalitsuse tellimusel läbi Rõugu 30 ümbrust valgustavad laternad. Hiljem selgus, et kevadel väljasaadetud kiri, kus paluti hoovivalgustus lülitada maja elektrivõrku, polnud jõudnud õige adressaadi kätte, nii et linnavalitsusel tuli valgustus taastada.

Nagu nuga selga

Skandaal on pead tõstmas nüüdki. Toimetuse poole pöördus Rõugu tänava elanik Kersten Sang, kelle hinnangul võrdub hoovide valgustamise korteriühistutele üle andmine elanikele noa selga löömisega. “Linnakodanikel ei ole juba ammu vaba raha, mida järjest lisanduvate kohustuste täitmiseks maksta,” kostis Sang kõigi linnakodanike eest.

Eesti korteriühistute liidu Pärnu büroo juhataja Asta Tammet jäi oma hinnangutes märksa vaoshoitumaks ja üritas mõlemat poolt mõista.

Korteriühistute poolt nähtuna tuli linnavalitsuse nõudmine Tammeti arvates liialt järsku. “Hea oleks olnud, kui me oleks saanud talve üle elada ja anda suvel aega, ühistud oleksid oma asjad kindlasti ümber sättinud,” pakkus Tammet välja.

Linnavalitsuse pilguga vaadates aga mõistab Tammet, et linnal ei ole raha eramaa valgustamise eest maksta.

“Väga mõnus, et oleme valgustatud ja kõigil on hea, aga praegu on raha puudu. Kahju oleks, kui selle valgustuse tõttu jääksid ära veel olulisemad asjad, nagu tänavate puhastamine ja parandamine,“ nentis Tammet.

Lõpuks jääb otsustamine Tammeti sõnutsi ikka korteriühistute õlule. “Kuidas inimesed soovivad, kas nad tahavad oma õues pimedas toimetada, seal on autodki, lapsed tulevad trennist, kuidas inimesed selle välja kannatavad …” mõtiskles ta.