Kommentaar: Audru ootuste ja lootuste kalafarm

Audru vallavanem Margus Joonas. Foto: Pärnu Postimees

Audru vallavalitsus ja -volikogu on kalafarmi teemaga tegelnud varsti kaks aastat (detailplaneering algatati märtsis 2008). Vahepeal on toimunud tulised arutelud planeeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise ajal. Kohalikud elanikud ja Eesti ornitoloogiaühing esitasid hulga küsimusi ja ettepanekuid ning proteste.

Pikemalt vaidlesime ornitoloogiaühingu ja kohaliku elanikuga, kes on volikogu liige Keskerakonna nimekirjas. Kui ornitoloogiaühinguga sai pooli rahuldav kokkulepe saavutatud aprillis 2009, siis nüüdne volikogu liige pühendab siiani suure osa oma ajast kalafarmi vastu võitlemisele, kasutades seadustes antud populaarkaebuste võimalusi. Tema motiivid on äärmiselt ebaselged.

Kohalike kartused seoses põhjavee kasutamise ja heitvee töötlusega said ammendavad selgitused planeeringu menetlemise käigus. Tehnoloogiline vesi, mida kasutatakse basseinides ja tööstuses, ei lähe tagasi loodusesse, vaid on ringkasutuses. Loodusesse läheb puhastatud kujul ainult loodava ettevõtte olmereovesi. See on samas suurusjärgus Audru aleviku reostuskoormusega ja annab Pärnu lahe üldisest reostuskoormusest 0,17 protsenti.

Algul oli plaanitud kalakasvatustankide jahutamine põhjaveega ja põhjavee tagasipumpamine, kuid projekti praeguses faasis on sellest loobutud ja jahutamine tagatakse muude tehniliste lahendustega.

Ettevõtte lähedal võsastuva ja aktiivsest kasutusest väljas Audru poldri Natura alaga seotud küsimused saavad samuti vastuse. Kavandatava Audru poldri osaüldpla-neeringuga seoses on ettevõte koostöös Audru vallaga tellinud mahuka Natura ala linnu-uuringu Taani-Saksa-Eesti tippornitoloogidelt. Selle tulemustest sõltuvalt saab kavandada leevendavaid meetmeid linnuala suhtes.

Kalakasvanduse käivitamisel tuleb ettevõttel jooksvalt jälgida kuut keskkonnaparameetrit, sealhulgas põhjavett, heitvett, välisõhku ja -müra. Seirekava selleks koostab keskkonnaministeeriumi kohalik allasutus.

Vallavalitsus on ettevõtmise toetamiseks novembris 2009 esitanud taotluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse "Piirkondade konkurentsivõime tõstmise" meetme raames. Kõik farmi välisvõrkude ja ligipääsuteede projektid on vallavalitsusele esitatud ja eelmisel nädalal ehitusloa saanud. Infrastruktuuri projekti ehitushind koos elektrilahendusega võib tulla 65-70 miljonit krooni. Esimesel võimalusel kuulutavad Audru vallavalitsus ja arendaja välja ühise hanke infrastruktuuri ehitamiseks.

Vallavalitsus ja -volikogu on seega teinud kõik enesest sõltuva ettevõtmise käimalükkamiseks.

Käivitamist takistab pooleli kriminaalasi, mida on juba 22 kuud menetletud. Altkäemaksu süüdistuse asjus ei tahaks ma sõna võtta, siin annavad selgitusi Alar Oppar ja Thorben Nielsen ise. Mis puutub aga võimuga kauplemise sätte järgi esitatud süüdistusse, siis siin arvan kindlalt, et selle alusel võiks olulise osa Eesti poliitilisest eliidist kas kohe või pärast lühikest uurimist süüdi mõista.

Ootused-lootused on Audru kogukonnal seotud ettevõtte käivitamisega. Iga päev tuleb paljudele vallakodanikele jagada infot kalafarmi kohta. Inimesed ootavad töökohti.

Ainuke kartus, mis on jäänud, on see, et käivitamine on juba üle aasta veninud ja investorid võivad ühel hetkel käega lüüa. Kaua sa ikka peaga vastu seina jooksed!

Audru vallas on praegu 340 töötut, Pärnumaal üle 6000, riigis kokku ligi 90 000.

1200 töökohta loova ja ekspordile orienteeritud ettevõtte käivitamine seisab aga uurijate ja kohtuveskite aeglase toimetamise taga.