Pärnu randa hakkavad korrastama Viljandimaa veised

Liha- ehk šoti mägiveised peibutasid suvel Soomaal turiste atraktiivsusega. Foto: Henn Soodla

Pärnu linnavalitsuse linnavarakomisjon ütles jah-sõna lihaveiste toomisele rannaniidule, aprillis transporditaksegi Viljandimaalt siia 20 liha- ehk Šoti mägiveist.

Lihaveiste kasutamine rannaniidu hoolduseks on looduskaitse seisukohalt kõige õigem ja rahaliseltki kõige kokkuhoidlikum tegevus.

“Kuna aprillis on karjalaskepäev, tuli mõte siduda sellega veiste toomine. Pärnus toimuks siis karjalaskepäev, mis tavalisest pisut pidulikum,” avaldas Viljandimaa mees Georg Artma. Tema mägiveised hakkavadki puhastama rannaniidu märgala esialgu 30 hektaril.

Artma osales linnavarakomisjoni arupidamisel koos keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Agu Leivitsa, kaitse planeerimise spetsialisti Murel Merivee ja Tartu ülikooli Pärnu kolledži loodusvarade rakendamise teaduri Mati Kosega.

Kose andis keskkonnakorralduslikke soovitusi.

“Süda on natuke rohkem rahul, ehkki koostöölepingule tulen veel alla kirjutama,” märkis Artma. Aga enne lepingule allakirjutamist on tal plaanis randa karjatamiskohta vaatama minna, sest sealt tuleb vana pilliroog maha võtta. “Välitöödega, kui võimalik, tuleb pihta hakata,” mainis mees.

“Mis veistesse puutub, siis pruunide ja helepruunide mägiveiste hulka üritan tuua valgeid ja musti, et pilt atraktiivsem oleks,” lubas Artma.

Merivee kordas arupidamisel Pärnu linnapea Toomas Kivimägi öeldut: “Kõige suurem risk on see, kui ei riskita.” Tema sõnutsi oleks vaja rannaniidu märgalal ühine talgupäev korraldada, praht ära viia ja nii maa-ala loomade tulekuks ette valmistada. “Eks siis näe, kuidas Pärnu koos loomadega elatud saab,” ütles ta.

Artma väitel ei too loomad inimestele kaasa riske: veised on koplites, nad piiratakse elektrikarjuse ja taraga. Tegevuses on valvurgi.

“Pigem võivad loomadele probleeme tekitada pahatahtlikud inimesed,” kinnitas Artma. Loomi sööta ei tohi, aedikussegi ei või minna.

Plaanis on avada külastus- ning tutvustusrajad. Mõeldud on hilisemale rannaniidul elavate lindude, taimede ja loomade eksponeerimisele.

Pärnu ei ole esimene linn, kus loomi kasutatud: soomlased lasksid Helsingis linnaäärse maa-ala samamoodi veistel puhastada.