Lääne-Eesti päästekeskuse ja Pärnu politseijaoskonna ametnikud kontrollisid Pärnus tühjana seisvaid hooneid, elavam inimtegevus toimus Rõugu tänava aiamajades.
Politsei ja päästjad puistasid tondilosse
28. jaanuar 2010, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmalt selekteeriti Pärnu linna 37 tühjast majast 13 kahtlast hoonet, mille aknad või uksed olid avatud, majadeni viis sissetallatud rada või oli näha muid inimtegevusele viitavaid jälgi. Hilisõhtul mindi juba kontrollima: ehk õnnestub neist majadest mõni sissetungijagi kätte saada? Sel korral jäid võõrale pinnale kolinud inimesed tabamata.
Omaniku asi on valvata
Küll ootab korralikult sulgemata sissepääsudega majade omanikke väärteomenetlus ja rahatrahv, mis füüsilise isiku puhul ulatub 12 000 kroonini, juriidilisel isikul 30 000 kroonini. Kui suureks trahvisumma reaalselt kujuneb, selgub menetluse käigus.
Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnutsi võib mõneti aru saada omanike õigustusest, et nad küll sulgevad maju, kuid kodutud murravad need järjekindlalt lahti, aga see pole vabandus. “Omaniku asi on käia ja kontrollida, ega midagi teha ole,” teatas Saaremets resoluutselt. Kui naeltest ja laudadest kutsumata külaliste eemale hoidmiseks ei piisa, tuleb kasutusele võtta metallplaadid ja kruvid.
Ega ole sugugi nii, et “oma maja, ise tean, kui kindlaks selle ehitan”. Süttinud hooneköksist võib ju tuli levida naabermajadelegi. Samuti on tühjalt seisvad lobudikud ohtlikud sinna varjule pugenud inimestele, kes sooja saamiseks tule üles võtavad. “Küttekolded, mis seal majades on, ei pruugi kütmist kannatada. Veel hullem, kui lõke tehakse otse põrandale, sellest on tulekahju väga kerge algama,” ei saa Saaremetsa väitel tuleohtu alahinnata.
Võrreldes 2007. aastaga, kui Lääne-Eesti päästekeskus Pärnus aktiivse kasutuseta hoonete sulgemise nimel võitlema hakkas, on olukord Saaremetsa andmetel lammutatud või tules lõplikult hävinud majade arvelt mõnevõrra paranenud, kuid mitte nii palju, et probleemi marginaalseks pidada. Aastast aastasse tuleb ühtede ja samade majade omanikele ettekirjutusi teha ja trahve välja kirjutada.
Ohtlikud eikellegimajad
Suurimat peavalu teeb päästjatele Rõugu tänava lagunev aiamajade rajoon, kus kümneid elu hammasrataste vahele jäänud inimestega asustatud lobudikke. Sel reidilgi leiti sealt viis asustatud hurtsikut. “Kõiki ei jõutud läbi käia, seal on neid ikka päris palju,” kirjeldas Saaremets olukorda.
Leitud isikute andmed kontrollis politsei üle. Vanemale naisele, kelle kätel ja jalgadel olid külmakahjustused, kutsuti kiirabi ning ta toimetati haiglasse.
Et tegemist on riigi reservmaale püstitatud seadustamata ehitistega, pole Saaremetsa kinnitusel võimalik nende omanikke korrale kutsuda. “Põhimõtteliselt ei ole neid aiamaju ametlikult olemaski: neid ei ole kusagil registris ja enamikul neist polegi omanikku,” selgitas ta.
Nii tulebki tuletõrjujatel ikka ja jälle kihutada mõnd Rõugu tänava hurtsikut kustutama. Viimati 15. jaanuaril. Ja iial ei või teada, kas põlenud tukkide vahelt kellegi söestunud laip välja tuleb. Ehkki sel ega möödunud aastal Pärnus tühjana seisvates majades keegi tulesurma ei surnud, püsib oht niikaua, kuni viimane selline maja linnapildist kaob.