Äsja Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) juhatuse liikme kohalt juhatuse esimeheks valitud Eeri Tammik on liidu bürood üksi juhtinud pärast Andres Metsoja sellelt kohalt lahkumist ja maavanemaks asumist käesoleva aasta algul.
Pärnumaa omavalitsuste liit jätkab uue juhiga
2. veebruar 2010, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd valiti Tammik omavalitsusjuhtide üldkogul ametlikult liidu juhatuse esimeheks. Igapäevaselt tähendab see maavalitsuse majas asuva büroo juhtimist ning liidu arengu- ja tegevuskavas ette nähtud tegevuste juhtimist-koordineerimist.
Peale Tammiku töötavad liidu büroos jätkuvalt sekretär ja raamatupidaja, kelle kätte on koondatud maakonna spordiliidu ja koolispordiliidu, sihtasutuse Pärnumaa Turism ja rahvakultuuri keskseltsi raamatupidamine.
Tammik loodab, et ta ei jää liidu bürood üksi juhtima ja juhatussegi valitakse uus inimene, olgugi et osa omavalitsusjuhte näeb selles võimalust kulusid kokku hoida.
Eeri Tammik, kuivõrd muutub teie ja büroo töö kohavahetuse tõttu?
Ei muutu oluliselt, toimub olude sunnil sujuv üleminek. Tegelesime (Andres Metsojaga, toim) varemgi kahekesi kõikide asjadega, praegu tuleb juurde strateegilist ja tuleviku planeerimist selles suhtes, kuhu Pärnumaa omavalitsuste liit suundub. Enne tegelesin otseste valdkondade ja projektidega.
Ma ennast Metsojaga ei võrdleks, sest vallajuhtimise kogemus on meil enam-vähem sama. Üks raskemaid ülesandeid on alati olnud nii temale kui mulle see, kuidas saada omavalitsusjuhtide ühist seisukohta kellelegi oluliselt liiga tegemata.
Alati on eriarvamused ja igaüks on mures oma rahakoti pärast, samal ajal saadakse aru koostöö vajalikkusest.
Liidu juhi tool sai täidetud, kuid juhatuse liikme tool jäi vabaks. Kas ja kellega see täidetakse?
Mina näen seda, et liidu juhatuses peaks olema kaks inimest, sest mõni asi on jäänud ühe inimese puudumise tõttu ripakile. Aga omavalitsuste juhid on praegu selles suhtes eriarvamusel, sest arvatakse, et see oleks praegu hea säästukoht.
Sel juhul peab arengukomisjon üle vaatama omavalitsuste liidu tegevuskava ja peame rahulikult kokku leppima, millised tegevused me ära jätame.
Kuivõrd mõjutavad eelarvekärped koostöövaldkondi omavalitsuste liidus?
Liidu eelarve maht suureneb sel aastal tunduvalt tänu mujalt rahastust saanud projektidele, kuid omavalitsuste panus väheneb eelarve esimese lugemisega keskmiselt 12 protsenti: enamikul 13-14, Pärnu linnal viis protsenti, kuna linn ei osale kõigis koostöövaldkondades, näiteks maakondlikes haridusüritustes. Kodutute loomade varjupaigale maksab Pärnu linn aga otse. Järgmise lugemisega väheneb liidu eelarve ilmselt veel, sealhulgas kahaneb palgafond. Koostööpartnerite rahastamist vähendame kõigil kümme protsenti.
Eelarve tervikuna aga suureneb projektide tõttu. Valmistame kaheksas omavalitsuses ette puitpõrandaga väliskorvpalliväljakute projekti. Loodame, et väljakud saavad sügiseks valmis. Pooleli on mullu käivitunud Pärnu linnaümbruse teemaplaneering ja Vändra ümbruse valdade ühinemist ettevalmistav projekt.
Alanud aastast liigub maakonna õpilastranspordi raha omavalitsuste liidu kaudu, sest maavalitsuste raamatupidamine koondati Viljandisse ja sealne büroo ei võta seda enda peale. Samuti on liit valmis panustama Pärnu loodusmaja arendusse. Jätkuvalt osaleme aktiivselt Pärnu oskusteabekeskuse töös. Ootame otsust, kas Tartu ülikooli Pärnu kolledži juurdeehitus tuleb, seal hakkab tööle oskusteabekeskuski.
Kas Pärnu linn jätkab liidus või astub rahaliste raskuste tõttu välja?
Pärnu linnapea ütles viimasel liidu üldkogul selgesti, et see teema on päevakorrast maas ja väljaastumist ei arutata, kuna meil on vaja koos projekte teha ja kahju väljaastumisest võib olla mitu korda suurem kui kasu.
Millisena näete POLi tulevikku maavalitsuste paljuräägitud hääbumise kontekstis?
Me tegime riigikantseleisse tarkade otsuste fondi taotluse omavalitsuste liidu arendamiseks, et riigil oleks selle kohta visioon tekkinud ja oleks saanud teema läbi töötada.
Tahtsime koostöös riigiasutustega selgitada, kas on mingeid seadusemuudatusi vaja, milline oleks ülesannete jaotus omavalitsusliitude ja maavalitsuste vahel, kas me maakoguga jõuame kuskile ja kuidas saaks maakondlikul tasandil, kus volikogude liikmed hääletavad, teha õiguspäraseid otsuseid. Esimestel maakogudel on ju suhteliselt suur kvoorum koos käinud.
See teema - arendada, tugevdada piirkondlikke omavalitsusliite oli valitsuse koalitsioonilepinguski prioriteedina sees. Aga projektile tuli vastus, et meil on hea projekt, aga see ei ole praegu valitsuse prioriteet.
Reedel jõudis minuni Rahvaliidu riigikogule esitatud regionaalhaldust reformiva maakogu seaduse eelnõu. Nad küsisid meie arvamust, aga ma ei ole jõudnud sellega veel tutvuda.
Nüüd sõltub areng sellest, kas opositsiooni algatust toetatakse ja mis selle sisu on.
Millal maakogu taas koguneb?
Sel aastal tahame maakogu teha 30. aprillil. Põhiteema on “Pärnumaa arengustrateegia 2030” kinnitamine ja heakskiit volikogude liikmetelt, et arengustrateegiale oleks laiem toetus. Sinna saavad kirja maakondliku tähtsusega projektid, mis puudutavad enamikku Pärnumaa inimesi.