Pärnu mattub lumme, tänavate ääres kõrguvad lumevallid, mille äravedamiseks raha päev-päevalt vähemaks jääb, võivad saatuslikuks saada nii jalakäijatele kui autojuhtidele.
Lumemöldrid vaevavad Pärnu tänavakoristajaid
20. veebruar 2010, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Suurematel ristmikel probleeme pole, kuid Pärnus on küll neid ristmikke, kus lumevallid ulatuvad üle lubatud kõrguse,” ütles politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht politseikapten Sander Peremees. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusega tohib lumevalli kõrgus ristmikel ja ohutussaartel ulatuda 70 sentimeetrit üle teekatte pinna.
Näitena, kus ministeeriumi määrust rikutakse, tõi Peremees Riia maantee ja Luule tänava ristmiku. Seal peab spordihalli juurest välja sõites piiratud nähtavuse tõttu väga ettevaatlik olema.
Tänavaid ei suleta
Kõrgete lumevallide tõttu ei ole sel talvel politsei andmeil Pärnumaal siiski ühtki liiklusõnnetust juhtunud. Paaril korral on politsei käinud liiklusõnnetustel, kus kõrvalteelt peateel liiklejaile ette sõitnud autojuht on süüdistanud õnnetuses lumevalli. “Politseinike hinnangul aga ei olnud süüdi lumevall, vaid ikkagi juht, kes ei arvestanud tee- ega ilmastikuolusid,” sõnas Peremees.
Samamoodi on õnnetuses enamjaolt ise süüdi jalakäijad, kes suvalises kohas üle lumevalli ronides libastuvad ning auto ette kukuvad. “Jalakäijad peavad teed ületama selleks ette nähtud kohas, mitte üle valli ronides, et võita mõni minut,” manitses Peremees jalgsi liiklejaidki.
Lumevalli kõrgust politsei ei mõõda. See kohustus lasub konkreetse tee omanikul ehk tänavate puhul kohalikul omavalitsusel. Teelõigul, kus ei ole tagatud nõutav seisund ja kus ohutu liiklemine seetõttu raskendatud, tuleb kasutusele võtta liikluspiirangud. Juhul kui kehtestatud piirangud ei võimalda liiklejate ohutust, peab tee omanik tee sulgema.
“Sulgema ei hakka me ühtki tänavat, seda ei saa teha, inimestel on vaja koju saada ju,” välistas Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja tänavate sulgemise.
Küll märkis Talvoja, et kui kogu nädalavahetuse lund sajab, tuleb peale Karusselli ja Aisa tänava veel mõni tänav ühesuunaliseks muuta. “Täna ei ole ühtegi tänavat nimekirja pandud, aga täiesti võimalik, et järgmine nädal vaatame asjad üle,” sõnas ta. Ka ei olnud eilseks otsustatud, kas lume tõttu tuleb parkimiskeeldu laiendada.
Ehk veab välja
Seni pole politsei linnavalitsusele lumevallide pärast ettekirjutusi teinud. Info probleemsete ristmike kohta on edastatud liikluse spetsialistidele.
Talvoja kinnitas, et on ohtlikult kõrgetest lumevallidest ristmike ääres teadlik ning jõudumööda püütakse siit-sealt lund ära vedada. “Teeme seda ka edaspidi, aga kõiki ristmikke me puhastada ei suuda,” tunnistas ta. “Meil ei ole seda raha kahjuks.”
Kuu algul oli linnavalitsus kulutanud üle poole kaheksast miljonist kroonist, mis sel talvel lumekoristuseks ette nähtud. Näiteks eelmise nädalavahetuse päästeoperatsioon, mille käigus veeti lund Karja, Kuninga ja osaliselt Aisa tänavalt ning sealt, kus lumi juba bussiliiklust tõkestas, läks maksma 150 000 krooni. Sedasi jätkates ei pruugi lumekoristusraha kevadeni jätkuda.
Liiati, nagu Talvoja ütles, pole seda lund nii väga kuhugi ladustada. Siiani on lumekoormad veetud Papiniidu tänava pikendusele, jõe äärde Papiniidu silla alla, Kanali tänava pikendusele. Ent need kohad on juba täis saamas.
“Raha on muidugi objektiivne argument, kuid seda ei saa lõpmatult trumbina välja käia,” ütles Peremees, märkides, et tee omanik peab leidma lahenduse, et liiklemine oleks ohutu.
Talvoja ei kaota aga optimismi ja usub hakkama saamisesse. “Küll me välja veame, ega seda lund lõpmatuseni tulema jää, kunagi peab see otsa ka saama ju,” lausus ta.