/nginx/o/2016/11/11/6066241t1hc0c1.jpg)
/nginx/o/2010/03/05/326534t1h767f.jpg)
Kui viimastel aastatel oli Pärnu linna- ja maavalitsuse koostöö pärsitud eelmise linnapea Mart Viisitamme ning toona maavanema ametis olnud Toomas Kivimägi vastasseisu tõttu, siis nüüd on linn ja maakond Kivimägi kinnitusel ühtsemad kui viimasel kümnel aastal.
“Senisest tihedam ja parem koostöö maa ja linna vahel on üks Pärnu uue linnavõimu eesmärke,” teatas Pärnu linnapea Kivimägi oma iseseisvuspäeva kõnes kontserdimajas. Selle kontsertaktusegi korraldasid linna- ja maavalitsus ühiste jõududega.
Pärnu maavanem ja Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) eelmine juht Andres Metsoja usub, et organisatsioonide vaheline koostöö on maakonnas alati toiminud. Kui vahepeal tekkiski mingisugune konflikt, oli see temagi hinnangul pigem juhtidevaheline, mitte põhimõtteline organisatsioonide vastasseis.
Metsoja väitel ei saa pidada jätkusuutlikuks ega targaks olukorda, kus Pärnumaa eri võrgustikud ei toimi ja ametnikud ei suhtle. Sest just koostööst peab tema sõnutsi sündima lähtekoht ja tulema toetus arendustegevusele, mille ümber võiks koostöövõrgustikku omakorda laiendada ning niiviisi omavalitsuste elukeskkonda parandada.
Linna ja maakonna omavahelise koostöö hea näitena toob Metsoja maakonna arengustrateegia koostamise, mille töögrupi liige on maavalitsuse töötajate kõrval Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius. Kui käidi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis minister Juhan Partsiga Rail Balticast, Via Balticast ja Pärnu lennujaama tulevikust rääkimas, oli Kosenkranius linna esindajana kaasas.
“Sellisteks nõupidamisteks tuleb kujundada ühine seisukoht ja ajada sama asja,” on raudtee-, lennu- ja maanteede arendamine Metsoja arvates ühtviisi tähtis nii Pärnu linnale kui maakonnale.
Teise näitena nimetab maavanem Suur-Pärnu teemaplaneeringut. Suur-Pärnu mõte sündis maavalitsuses ja seda koordineerib POL, ent nagu Metsoja märkis, annavad sellele sisu just Pärnu linn ning seda ümbritsevad omavalitsused. Nagu Suur-Pärnu teemaplaneeringu arendamises osalevad maavalitsuse spetsialistid linna uue arengukava koostamiseski.
Linna- ja maavalitsus teevad edaspidigi koostööd Tartu ülikooli Pärnu kolledži ja Pärnumaa oskusteabe keskuse arendamisel. Viimasena mainitud asutuse loomiseks on maavanema kinnitusel tehtud suuri ühiseid jõupingutusi teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektoriga. “Sellised võrgustike loomised nõuavad palju energiat ja tahtmist ning tulemus ei pruugi alati olla käega katsutav,” sõnas Metsoja.
POLi juhatuse esimehe Eeri Tammiku sõnade järgi on koostööd tehtud lastele huvihariduse pakkumiselgi. Linnal on tema hinnangul hea huviharidusvõrk, mida 2009. aastast rahastavad valladki.
Samuti on POL esitanud projektitaotluse Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse ehitamiseks Pärnu linna. Keskuse kaasfinantseerijaks on nii linna- kui maavalitsus.
Linna algatusel ja POLi vedamisel moodustati 2007. aastal Sihtasutus Pärnumaa Turism, mille eesmärk on tutvustada nii Pärnu linna kui maakonda tervikliku puhke- ja turismiregioonina. Sihtasutuse nõukogu juhib Pärnu abilinnapea Annely Akkermann. Ühiste jõududega avatakse suve hakul Pärnu raekojas külastuskeskus. Koos on rahastatud ja koostatud trükiseid. Hiljuti valmis näiteks investeerimistrükis.
Välisprojektidest nimetab Metsoja hea näitena linna- ja maavalitsuse koostööst “Livonia Maritimat”- Liivi lahe piirkonna koostöökava ja turundust, kus maavalitsusest tuli idee ja projektitaotluse kokkupaneku rahastamine. Peapartneriks aga sai Pärnu linn. Praegu on käsil piiriülese koostöö programmist taotluse kokkupanek, kus maavalitsuse spetsialistid on nõuga abiks.
Juba aastast 1994 on linna- ja maavalitsus käsikäes tegutsenud Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse asutajatena. Linna esindab selles nõukogus abilinnapea Jane Mets. Sellestki näitest ilmneb, et arendajate ja planeerijate võrgustikud on kaua koos töötanud. “Neid kogemusi on siseministeerium kogu Eestile eeskujuks toonud,” on Metsoja sõnutsi ülejäänud Eesti omavalitsustel Pärnu linna- ja maavalitsuse koostööst mõndagi õppida. “Muidugi, alati saab paremini, kui on täidetud eeldused, olgu selleks avatud suhtlemine, üksteise mõistmine, kokkulepetest kinnipidamine, õigel ajal ja õiges kohas vaidlemine ning aus käitumine …” mõtiskles ta.
Metsoja on maavanem olnud 64 päeva. Ta nendib, et ega selle ajaga just palju jõua, ent midagi olulist pole samuti tegemata jäänud. Peale ühiste nõupidamiste ja vastuvõttude on maavanem ja linnapea koos saunaski ära käinud.