Õppelaenu suurus jääb eelmise aasta tasemele

Valitsus kinnitas eilsel istungil algavaks õppeaastaks õppelaenu piirmääraks 15 000 krooni.

Kuigi üliõpilasorganisatsioonid on nõudnud õppelaenu piirmäära suurendamist, sest elukalliduse tõusu tõttu ei suuda üliõpilased selle rahaga terve õppeaasta toime tulla, on tänavu pakutav laenusumma niisama suur kui kaks aastat tagasi.

Eesti üliõpilaskondade liidu avaliku poliitika tegevjuhi Rait Talviku jutu järgi arvestati kaks aastat tagasi üliõpilase kuludeks 1500 krooni kuus ja õpinguperioodiks 10 kuud aastas.

“Kahe aastaga on aga elukallidus tõusnud,” seletas Talvik. “Praegu kulub normaalseks äraelamiseks vähemalt 2000 krooni kuus, seega võiks laenu saada 20 000 krooni.”

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialisti Hanno Parksepa sõnade kohaselt ei lase õppelaenu piirmäära tõsta riigi kulutuste paisumine õppelaenu tagamisel.

“Tänavu kulub riigil õppelaenu kuludeks 115 miljonit, järgmisel eelarveaastal on õppelaenu kuludeks arvestatud 160 miljonit krooni,” märkis Parksepp.

Parksepp lisas, et järgmise kvartali lõpuks peaks õppelaenude kulud jõudma kahe miljardi kroonini.

Parksepa jutu järgi ei saa riik õppelaenu suurendada ka seetõttu, et tal tekivad liiga suured kohustused pankade ees. “Pankadel riske peaaegu pole, sest võlgnikud tulevad riigile automaatselt üle,” selgitas ta.

Rahandusministeeriumi spetsialisti hinnangul tuleks määrata piirsumma, mille ületamisel tulevad võlgnike kohustused pangalt riigile üle. Parksepa arvates võiks piirsumma olla 3000 krooni.

Õppelaenu on võimalik saada Hansapangast, Ühispangast ja Optiva Pangast.

Haridusministeeriumis koostatud õppeseaduse eelnõu järgi võib õppelaenu saamine järgmisest aastast muutuda.

Eelnõu järgi ei sõlmiks riik enam pankadega ühtset lepingut, mis sätestaks õppelaenu intressi. See tähendaks, et pangad konkureerivad intressi osas, mille tulemusena võib laenu hind langeda.

Üliõpilastele tõuseks õppelaenu intress kaheksa kuni kümne protsendini.