Pärnu Kuninga tänava põhikooli juhtimise meistriklassi kogunenud haridustöötajad kuulasid huviga Kuressaare gümnaasiumi direktorit Toomas Takkist, kes püüdis oma kooli näite varal avardada arusaamist tänapäevasest juhtimisest.
Toomas Takkis: Liidriks ei tee võim, vaid inimeste suhtumine
24. märts 2010, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuressaare gümnaasiumi kodulehelt saab aimu kooli väärtustest. “Meie eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele õpetajatele ja õpilastele võimalust liikuda oma arusaamistes ja püüdlustes kõrgeimale eneseteostuse tasandile. Taotleme vabaduse põhimõtte maksmapanekut, kuna (isiku)vabaduseta pole võimalik realiseerida teisi inimlikke väärtusi. Vabaduseta kärbub inimvaim, käivad alla kultuur ja teadused, stagneerub majandus. Ainult vabaduse tingimustes saab kujuneda tõeliselt vastutusvõimeline kodanik,” seisab avalehel.
Kas kool ja õpetajad on ühiskondlike muutuste ja vajadusega ise muutuda toime tulnud?
Tegutsevad koolid peavad käigu pealt muutuma. See võtab aega ega ole lihtne. Kuid juba neli-viis inimest, kes seljad kokku löövad ja midagi ära tahavad teha, suudavad teisi muutustesse kaasa tõmmata. Alternatiiv oleks luua uus kool kontseptsiooni järgi. Neidki on Eestis: Rocca al Mare kool, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium.
Millist õpetajat vajab tänapäeva kool?
Oleme liikunud massiühiskonnast isiksusekesksema poole, järelikult vajame personaalset lähenemist. Kui varem arvasime end teadvat, milliste oskuste ja teadmistega inimest eluks ette valmistame, siis nüüd me ei tea, millised oskused on hinnas tosina aasta pärast. Seepärast tuleb kasvatada inimest, kes on valmis kogu elu õppima, kohanema, muutuma.
Tulevane töötaja vajab suurt vabadust, temalt oodatakse loovust. Õpetaja peab need arengud kaasa tegema, muidu muutub ta takistuseks. Õpetajast on kujunemas teadmustöötaja, tema tegevus on muutunud laiemaks ja professionaalsemaks.
Kuidas jõuavad teie, 23aastase staažiga koolidirektori juhtimispõhimõtted õpetajateni ja neilt lasteni?
Koolijuht võib muuta õpetaja praktilist käitumist: panna ta tegutsema, et muutused kiiremini toimuksid. Koolijuht ei lähene õpetajale käsu-keeluga, vaid peab oskama talle idee “maha müüa”.
Jagatud juhtimine ei tähenda kohustuste delegeerimist, vaid õiguste, võimu, vastutuse ära andmist. See muudab juhtimise tugevamaks. Paljud asjad on mõistlik jätta õpetaja tasandile, teda tuleb usaldada. Ja õpetaja omakorda võimaldab lastel varakult vastutust kogeda.
Meil on näiteks staažikas õpetaja Hilja Metsmaa, kellele tuuakse aasta läbi lilli. Mis on tema fenomen? Ta usaldab lapsi, laseb neil särada, jäädes ise tagaplaanile, kuid olles alati varjatult juures. Tema pole ainus, meil on kümmekond tippu, võiks öelda, et koolkonda loovat õpetajat.
Liidriks ei tee võim, hoopis inimeste suhtumine: kas usutakse juhisse ja järgnetakse talle. Iga õpetaja on juht.
Millega haridusosakond saab kooli arengule kaasa aidata?
Kuressaare linnavalitsuse struktuuris ei ole haridusosakonda, on üks haridusnõunik ja valdkonda kureeriv abilinnapea. Sellest meile piisab. Antagu koolile meile ettenähtud raha ja muuga saame ise hakkama. Usaldage meid! Kuressaare koolipidajad on selles osas alati arukad olnud.